Ilm meie ümber. Kliima soojenemine

Pilvede vaatlus lasteaias
Pilvede vaatlus lasteaias (Autor: Mirjam Köster)

Kellele on õppematerjal mõeldud?

Õppematerjal on mõeldud lasteaiaõpetajatele ning väikelastega töötavatele inimestele, kes õpetavad ja toetavad 2-7 aastaste laste arengut. 

Õppematerjali tutvustus

Käesolev õppematerjal sisaldab kolme osa. Materjalid õpetajale annab ülevaate, kuidas käsiteda õppematerjali teemat koolieelses lasteasutuses ning sisaldab endas väljavõtet Õppe-ja kasvatustegevuse valdkonna raamatust nende eesmärkide kohta, mis toetavad teema läbimist lasteaias. Samuti leiab õpetaja materjalide alt meetodid ja vahendid õppematerjali edukaks kasutamiseks lasteaias. Materjalid lastele teemaploki alt leiab õpetajale juhiseid, kuidas koolieelses lasteasutuses käsitleda ilma ja kliima teemat (veeringluse olulisus meie igapäeva kliima kujundamisel; teaduskatsete läbiviimine lasteaias). Õppematerjal sisaldab nelja erinevat ja lihtsat ilmaga seotud teaduskatset, mille abil mõistab laps veeringluse olulisust; õpib tundma, kuidas tekivad pilved ja vihm ning kujutama erinevaid ilmastikunähtusi. Samuti on antud õpiobjektis olemas pildimaterjal mõistekaardi loomiseks “Miks meil on vaja vett?” ning enamlevinud ilmastikunähtused ja sümbolid, mida laps võib televiisorist ilmateadet vaadates näha.  Kõige viimases ehk lisa osas on kirjeldatud tegevused õpiväljundite saavutatuse hindamiseks kolmes erinevas vanuseastmes (3a; 5a ja 7a). Samuti leiab antud teemaploki alt põnevat lisalugemist nii raamatute, veebiraamatute, õppemängude ja videote näol. 
Õppematerjal on lasteaias kasutamiseks aastaringselt, st tegevusi planeerides tuleks lähtuda aastaaegade vaheldumisest. 

Materjalid õpetajale

Materjalid lapsele

Hindamine  

Autorid: Lehte Tuuling, Katrin Saluvee, Margit Pelli ja Mirjam Köster

MATERJALID ÕPETAJALE

Ilma ja kliima teema käsitlemisel lasteaias on oluline suunata laste tähelepanu ilmaga seotud nähtustele looduses, aastaaegade vaheldumisele (neli aastaaega, igale aastaajale iseloomulik ilm), öö ja päeva vaheldumisele (temperatuuri erinevused) ehedas keskkonnas. Igapäevane “ilmavaatlus” hommikuringis toolidel istudes ei anna lapsele selget tunnetust sellest, mida tegelikult erinevad loodusnähtused tähendavad ja kuidas need ümbritsevat keskkonda mõjutavad. Ilma kirjeldamiseks on oluline, et laps teab ilmaelemente (pilved/pilvisus, sademed, ilmanähtused, tuule tugevus, temperatuur) ja oskab neid kirjeldada. Ilmaelementide iseloomustamiseks kogutakse andmeid spetsiaalsete mõõtevahenditega (andmekogusmisvahendid), mida samuti on otstarbekas lastele tutvustada ja neid koos lastega kasutada. Ilma ja ilmastikunähtuste iseloomustamiseks sobib hästi ka ilmavaatluste käigus fotoseeriate (ja/või joonistuste seeriate) loomine koos lastega. Ilmavaatluse tulemused tuleks fikseerida koos lastega ilmavaatluspäevikus. Neid päevikuid säilitades on võimalik vaadata tagasi eelmiste aastaaegade ja ka eelmiste aastate vaatlustulemustele, mis ilmestab paiga muutumist ajas ning võimaldab vaadelda aastate vahelisi erinevusi ilmaoludes (aastaaegade pikkus, lume- ja sademeterohkus, sessoonsete muutuste märkamine ning seostamine ilmaga jmt). Lisada võiks ka ilmateenistuse andmete (nt temperatuuri) igapäevaselt kanda oma vaatlustabelisse – päevane ja öine temperatuur; temperatuurid erinevatel aastaaegadel ja nende võrdlemine lasteaia õuealal ülesseatud termomeetrilt saadud andmetega. Kõik need tegevused toetavad laste oskust vaadelda ja märgata ilmaga seonduvaid muutusi ja seostada neid ümbritseva keskkonna muutustega. Nad omandavad dokumenteerimise, võrdlus- ja analüüsi oskused ning mõistavad selle olulisust ja kasutamisvõimalusi.

Õpiväljundid: õpetaja

 1) teab, kuidas ilm on seotud kliimamuutustega;
 2) teab, kuidas suunata lapsi jälgima ilma ja märkama muutusi;
 3) teab, kuidas suunata lapsi eakohaselt arutlema kliima soojenemise teemal.

Eesmärgid: Teema käsitlemise eesmärgiks on, et laps õpiks ilmastikunähtusi jälgima ja tunnetama nende mõju ja muutusi terviklikult. Tutvustada  lapsele ilmaelemente, ilmaandmete kogumise vahendeid ja tegevusi ning ilmastikunähtuseid ja nende mõju loodusele. Teema käsitlemise eesmärgiks on, et laps õpib märkama ümbritsevat maailma ja uurima ning kogema seda mängu ja igapäevatoimingute kaudu kasutades selleks kõiki oma meeli ja aistinguid, märgates ilmaga seonduvaid nähtusi ja muutusi looduses. Aktiivsete ilmavaatluse tegevuste kaudu toetatakse lapse vaatlus- ja võrdlemisoskust ning esmaste järelduste tegemise oskuse kujunemist.

Õpiväljundid: laps

1) kirjeldab ilmavaatluse tulemustele tuginedes ilma ja selle muutumist erinevates ajatsüklites: ööpäev, nädal, aastaring;
2) selgitab ilmastikunähtuste sõltuvust aastaaegadest, öö ja päeva vaheldumisest;
3) selgitab, miks on valgus, temperatuur, vesi, muld ja õhk taimedele, loomadele ning inimestele tähtsad kliimamuutuste kontekstis;
4) mõistab ning märkab enda ja teiste tegevuse mõju ja tagajärgi keskkonnale (Õppe- ja kasvatustegevuse valdkonnad).
5) oskab koguda ilmaandmeid, kasutades selleks eakohaseid andmekogumisvahendeid;
6) oskab vaatlustulemusi eakohaselt dokumenteerida;
7) oskab seostada ilmavaatluse tulemusi muutustega ümbritsevas looduskeskkonnas;
8) mõistab ilmastikunähtuste seost kliimamuutustega.

Tabel 1. Teemakohased õpiväljundid vanuseti. (Õppe- ja kasvatustegevuse valdkonnad).

Looduskeskkond

Muutused looduses: aastaaegade vaheldumine ja selle rütmilisus; ilmastikunähtused; öö ja päev: nende vaheldumine ja sellega seotud muutused looduses; inimese tegevused eri aastaaegadel. Kõik elusorganismid kasvavad ja arenevad. Looduses on võimalik seda jälgida. Vaadeldakse aastaaegade vaheldumise ja ilmamuutuste mõju taime- ja loomariigile ning ka inimesele. Huvitav on jälgida ilmastikunähtusi olles otse nende keskel (vihmasadu, udu jne). 

Inimese mõju loodusele: tööd looduses; esivanemate looduskäsitus ja rahvakalender; loodushoid, säästev eluviis. Inimene on looduse osa, ent oma tegevusega mõjutab ta loodust enda ümber. Inimese eluviisist ei sõltu mitte ainult tema enda ega teiste inimeste tervis ja heaolu, vaid ka ümbritseva looduse muutumine. Oluline on looduse ja loodusvarade väärtustamine ning teadmised, kuidas mõjutab inimese tegevus loodust. Lastele tutvustatakse ka esivanemate looduskäsitust (uskumused, et loodusel on suur jõud mõjutada inimese elu, andide viimine metsavanale jne) ja rahvatraditsioone ning kombeid ja tavasid, kus oluline roll oli aastaaegade vaheldumisest tingitud muutustel looduses. Väga suur on inimese mõju loodusele just säästmist või raiskamist arvestades. Lastega tuleb arutleda nende teemade üle, mida saavad nemad oma igapäevategevusega looduskeskkonnale head teha, millised säästmise ja loodusest hoolimise tegevused on neile jõukohased (Õppe- ja kasvatustegevuse valdkonnad).

Meetodid. Teema käsitlemise peamine meetod on vaatlus. Ilmavaatluste läbiviimiseks valitakse ja sisustatakse kindel koht lasteaia ümbruses. Ilmavaatlused peaksid toimuma iga päev. Igal aastaajal viiakse läbi vähemalt üks põhjalikum minimaalselt ühe nädala pikkune ilmavaatlus, mille tulemused fikseeritakse vaatluspäevikus eesmärgiga edaspidi võrrelda kogutud tulemusi erinevatel aastaaegadel ja erinevatel aastatel. 

Vaatluse käigus on oluline vaatlustulemuste dokumenteerimine (vaatluspäevik, mõistekaart, vaatlusleht, joonistused, fotod, voolingud, meisterdused, laste ütluste/mõtete kogumine jne). Vaatluse ajal ja sellele järgnevalt kasutatakse mitmesuguseid lapse kõnet aktiveerivaid tegevusi nagu kirjeldamine ja arutlemine (analüüsimine). Tegevused toetavad ka laste matemaatiliste oskuste arengut läbi selliste tegevuste nagu mõõtmine, loendamine, võrdlemine jne. 

Loodusnähtuste mõistmisele aitab kaasa näitlikustamine katsete ja eksperimentide abil. Olulised on ka õppekäigud väljaspool lasteaia õueala, et vaadelda ilmastikunähtusi ja ilmaelementide mõju loodus- ja linnakeskkonnale. Lapsed saavad ise tajuda päikesekiirte soojendava mõju erinevust puude varjus, avatud maastikul või linnakeskkonnas asfaltkattega aladel majade vahel. 

Vahendid. Tegevuste läbiviimiseks on vajalikud ilmaelementide mõõtmiseks vahendid (termomeeter; luubid;  tuulesuuna näitaja või miniilmajaam lasteaia territooriumil. Abiks on ka ilm+ rakendus.

MATERJALID LAPSELE: JUHISED ÕPETAJALE LASTEGA TEGEVUSTE LÄBIVIIMISEKS

Järgnevas loetelus on mõningaid näiteid tegevustest, mis toetavad teema käsitlemist lasteaias. 

HINDAMINE

Järgmiste tegevuste kaudu saab õpetaja hinnata lastel õpiväljundite saavutatust. 
3-aastane: Jalutuskäigul nimetab laps erinevaid ilmastiku tunnuseid (päike paistab, vihma sajab jne). Kujutab jalutuskäigul kogetud ilmastikunähtusi käelises tegevuses. Teostab koos õpetajaga ilmavaatlust õues. 
5-aastane: Õpetaja juhendamisel süstemaatiline ilma vaatlemine ja tulemuste dokumenteerimine ilmavaatluspäevikus. Saadud tulemuste võrdlemine aastaaegade lõikes.  Arutelu lastega erinevate ilmastikunähtuste üle keskkonnale (nt miks vihmaussid tulevad peale vihma maa peale? miks võilille õied lähevad pilvise ilmaga kinni).
7-aastane: Süstemaatiline ilma vaatlemine ja tulemuste dokumenteerimine ilmavaatluspäevikus. Õpetaja juhendamisel saadud tulemuste võrdlemine aastate lõikes. Arutelu lastega ilmastiku ja sellest tulenevate keskkonnamuutuste üle.

LISA