Kunst ja muld kliimateadlikkuse väljendusena

muld&kunst

Kellele on õppematerjal mõeldud? 

Õppematerjal on suunatud huviharidusasutustele ja –ringidele. Ealisi piire ei ole, tuleb valida vanusele sobiv metoodika. Lisaks on seda võimalik kasutada ka üldhariduskoolis koostööprojektideks erinevate ainete õpetajate vahel.

Õppematerjali tutvustus

Nüüd on aeg uurida, kuidas kunst saab olla vahendiks kliimateadlikkuse väljendamisel, kasutades mullateemat. Kas oled mõelnud, kui oluline on muld meie jalgade all, mida katavad taimed? Muld on oluline ja keerukas multifunktsionaalne ja elurikas ökosüsteem. Mullal on suur keskkonnaalane ja sotsiaal- majanduslik tähtsus. Mullal on palju põhifunktsioone, millest tulenevad inimeluks ja ökosüsteemide püsimajäämiseks olulised teenused ning mis aitavad praegustel ja tulevastel põlvkondadel eluvajadusi täita. Kliimamuutused on aga muutmas muldade talitlusi ja kohati ka omadusi. Mulda kaitseb kõige paremini tema omadustega kohastunud taimkate. Kui muldade niiskusrežiimis toimuvad muutused ja muutub taimkate, on ohustatud mulla säilimine ja muld hakkab degradeeruma, olles avatud nii valingvihmahoogudele, tuulte ärakandele.

Kunstnikud kajastavad mulda ja kliimamuutusi, sest need pakuvad sügavat inspiratsiooni ja avavad arutelu inimtegevuse mõjust looduskeskkonnale. Muld on elava ökosüsteemi oluline osa ning selle seisund ja kliimamuutused mõjutavad otseselt meie elu ja tulevikku, sealhulgas toitu, rõivaid, ehitusmaterjale jne. Kunst on võimas vahend nende teemade mõistmiseks ja teadvustamises, pannes vaataja mõtlema meie suhtele loodusega ning julgustades tegutsema selle säilitamise nimel.

Õppematerjalist saad teada, miks on oluline rääkida muldadest ja teadvustada inimese rolli mullakaitsel.

Eesmärk on anda põhjalikke teadmisi mulla tähtsusest ja kliimamuutuste mõjust õpilastele ning pakkuda kunstiõpetajatele juhendit ja inspiratsiooni mullateemalise kunstiõpetuse läbiviimiseks erinevate vanuserühmade õpilastega.

Õpiväljundid: 

  • mõistab ja arutab mulla rolli üle looduses,
  • oskab kirjeldada mulda ja selle olulisust ökosüsteemis,
  • saavad teada, kuidas kliimamuutused on mõjutanud muldade kujunemist ja nende kasutamist,
  • tutvud erinevate kunstiteostega, mis käsitlevad mulla teemat,
  • arutad, kuidas kunst võib aidata tõsta kliimateadlikkust,
  • valib oma ideele sobivaima lahenduse,
  • rakendab oma idee teostamiseks jõukohaseid mitmekesiseid töövõtteid,
  • arutavad oma ja kaaslaste tööde üle kasutades asjakohaseid mõisteid.

Märksõnad: kliimamuutus, mulla tähtsus looduses, ökosüsteem, erosioon.

Käsitletavad mõisted: muld, mulla poolt pakutavad loodushüved, muldade tähtsus, muldade mitmekesisus, muldade majandamine, kliimamuutustega kohanemine

Materjalid õpetajale

Materjalid õpilasele

Hindamine

Autorid: Merrit Shanskiy, Karin Nurme, ja Merilin Noormets

Juhend kunstiõpetajale mullateemalise kunstiõpetuse kavandamiseks.

Eelhäälestus:

  • Tutvusta õpilastele mulda, mulla olulisust (terve elukeskkond, toit, kiud, ressurss) ja kuidas kliimamuutused mulda ja toidutootmist mõjutavad. Võid kasutada esitlust mullast ja kliimamuutustest või korraldada õppekäigu loodusesse, et uurida mulda ja taimi looduses või sisekeskkonnas.
  • Kui on võimalus külastage eelnevalt kooliaeda, vaadake ruumis olevate toalillede istutuspottide sisse (kasvusubstraat, kivikesed).
  • Julgusta õpilasi vaatama saateid või lugema materjale, mis aitavad neil mõista mulla rolli looduses ja nende seost kliimamuutustega. Leitavad lisamaterjalide all.

Materjalide tutvustamine:

  • Tutvusta olemasolevaid kunstiteoseid, mis kujutavad mullateemat erinevatest vaatenurkadest. See annab õpilastele inspiratsiooni ja võimaldab neil mõista erinevaid lähenemisviise mullateema kujutamisel kunstis.
  • Võimalusel tutvu Eesti Maaülikooli, Mullamuuseumi mullaprofiilidega, kas kohapeal või veebis: https://kogud.emu.ee/mullamuuseum/?p=gal
  • Saab kasutada koostatud pdf-voldikut.

pdf-voldik: kunstmuld.pdf
flip-book: https://heyzine.com/flip-book/089d7393de.html

Kunstimeetodi valimine:

Kuna iga kunstiõpetaja ja -klass on erinev, siis vali sobivaim kunstimeetod vastavalt õpilaste oskustele ja kättesaadavatele ressurssidele. Näiteks võid kaaluda järgmisi meetodeid ja töövahendeid:

  • Joonistamine värvipliiatsitega võimaldab õpilastel luua lihtsaid, kuid efektseid maastikke.
  • Akvarellide, guašš, akrüülvärvide kasutamine maalide loomisel annab palju erinevaid võimalusi mullateema käsitlemiseks.
  • Mulla, värvide ja PVA liimi segamine võimaldab luua keerukama struktuuriga mullal põhinevaid teoseid. Töö aluseks peab kasutama tugevamat põrandapappi, viimase viimistluskihina piserdada töö üle PVA liimi vesilahusega.
  • Seemnete kasutamine ja lisamine tööle võimaldab tähtsustada mulla teemat kui toidutootmise põhialust ja elu edasikandjat
  • Kui teos on koostatud looduslähedaste materjalidega on võimalik teost utiliseerida läbi komposteerimise, mis annab antud kunstiliigile jätkusuutlikkuse mõõtme.

Metoodika rakendamine:

  • Selgita õpilastele valitud kunstimeetodi ja töövahendite kasutamist ning juhenda neid mullateema kujutamisel kunstis.
  • Julgusta loomingulisust ja avatust erinevate ideede ja lähenemiste suhtes mullateema interpreteerimisel.

Lõpptulemuste esitlemine ja hindamine:

  • Korralda lõpptulemuste esitlus, kus õpilased saavad jagada oma mullateemalisi kunstiteoseid ja arutleda nende loomise protsessi üle.
  • Hindamisel keskendu mitmekesisusele, loomingulisusele, tehnilistele oskustele ja võimele väljendada mullateemalisi ideid kunstis.

Tagasiside ja edasised õppimisvõimalused:

  • Paku õpilastele konstruktiivset tagasisidet nende kunstiteoste kohta ja julgusta neid reflekteerima nende tööde üle.
  • Arutlege edasiste võimalike kunstiõppeprojektide üle, mis võiksid keskenduda keskkonnateemadele ja jätkata mullateema uurimist kunstis.

Loodan, et see juhend aitab sul planeerida ja rakendada inspireerivat ja harivat kunstiõppekogemust mullateemalisel kursusel!

Muld on üks olulisemaid loodusressursse meie planeedil, olles elutähtis osa ökosüsteemidest ja inimühiskonnast. Mullal on täita väga olulisi ülesandeid alates toidutootmisest kuni kliimamuutuste leevendamiseni.

Mullatähtsuse üle arutledes saab toetuda järgmistele punktidele:

  1. Toidutootmise alustala. Muld on põllumajandustootmise alus. Viljakas muld pakub toiteainete rikast keskkonda taimede kasvatamiseks. Suurem osa meie toidulaual olevast toidust kasvatakse looduslikul mullal, näiteks nii teravili, puuviljad kui ka suurem osa köögivilju. (Astover jt. 2017; Astover, Leedu 2017; Astover, Leedu 2019).
  2. Muld on huvitav ja keeruline süsteem, milles on oluline osa mulla lõimisel ja pooridel. Mullas esinevate pooride abil toimub veeimendumine ja säilitamine mullaprofiilis ning reguleeritakse veeringlust ökosüsteemides. See aitab ennetada nii üleujutusi kui põuda (Astover jt. 2017; Astover, Leedu 2017; Astover, Leedu 2019; Muldade väliuurimine … 2013).
  3. Süsiniku varamu. Muld on oluline süsiniku hoidla, mis aitab reguleerida atmosfääris oleva süsiniku taset ja seeläbi mõjutab kliimamuutusi. Heas seisus muld, millel kasvab talle omane taimkate, mis ei kannata puudusnähtuste all (muldade kurnamine, toiteainete sisalduse vähenemine, sooldumine) on oluline süsiniku siduja ja soojenemistrendide leevendaja. Astover, Leedu 2017).
  4. Elurikkuse elupaik. Muld on eluhoidev ja toetav keskkond, mis võimaldab paljudel organismidel elada (Ivask 2019). Seal elab nii vees kui ka õhus kohastunud organisme, kes vajavad erinevaid toidu- ja energiaallikaid. Seetõttu on mullas rikkalik ja mitmekesine elustik, mis tegutseb inimeste silmade eest varjatult. See on ka põhjuseks, miks on mullakoosluste kohta palju vähem teadmisi kui muude maismaaliste ökosüsteemide kohta. Samas on mullaelustikul oluline roll lagunemisprotsesside, aineringete reguleerimise ja mullastruktuuri kujundamise osas, mis omakorda mõjutab kogu ökosüsteemi toimimist. (Ivask, 2019)
  5. Kultuuripärandi kandja ja arheoloogiline varamu. Mulla sügavamates kihtides on sageli varjul möödunud aegade tegevuste ja kliima märgid. Mullast võib leida piirkonna ajalugu, geoloogilist pärandit ja kultuurilist mõju. Muld aitab sageli lahti mõtestada ja lisada puuduvaid infokilde kultuuripärandi säilitamiseks ja mõistmiseks. Ka Eestis on uuritud, muistse alepõletamisega seonduvat seda nii ajaloolaste kui loodusteadlaste poolt. Aletamine oma olemuselt mõjutab muldade omadusi, soodustades leetumist (Reintam, Moora 1983) ja muldade viljakuse langust (Laasimer 1958), mis omakorda vaesustab selliselt majandatud muldadel liigivaesemate taimekoosluste kujunemist. Muistse alepõllundusi jälgi mulda akumuleerunud söetükikeste põhjal on veel tänapäevalgi võimalik leida näiteks Karula rahvuspargi muldadest (Tomson, 2018). Ka on mullast leitud savianumate seest võetud proove, mille biomolekulide analüüsitulemuste põhjal on selgitatud meie esivanemate toitumisharjumisi (Lucquin jt. 2023; Oras 2019). Nii on leitud, et loomse toidu osakaal oli olulisem perioodini 5000 eKr, millele hiljem lisandusid teraviljad nagu oder ja rukis.

Mullal on eluliselt oluline roll nii looduslikes kui ka inimtekkelistes protsessides ning selle säilitamine ja jätkusuutlik kasutamine on hädavajalik meie planeedi tuleviku tagamiseks.

Kasutatud materjal:

  • Astover, A., Reintam, E., Leedu, E., Kõlli, E. 2013. Muldade väliuurimine. Eesti Maaülikool. Eesti Loodusfoto. Tartu. https://pk.emu.ee/userfiles/instituudid/pk/PKI/muld/Muldade_valiuurimine_veeb.pdf
  • Astover, A., Leedu, E., Reintam, E, 2017. Mulla ABC I. Mulla mehaaniline koostis. Mullastikukaardid. Eesti Maalülikool, Eesti Loodusfoto. Tartu. https://pk.emu.ee/userfiles/instituudid/pk/PKI/muld/Mulla_ABC_I.pdf
  • Astover, A., Leedu, E. 2017. Mulla ABC II. Mulla orgaaniline aine. Eesti Maaülikool. Eesti Loodusfoto. Tartu. https://pk.emu.ee/userfiles/instituudid/pk/PKI/muld/Mulla_ABC_II_osa_veeb.pdf
  • Astover, A., Leedu, E. 2019. Mulla ABC III. Mulla happesus ja lupjamine. Eesti Maaülikool. Eesti Loodusfoto. Tartu. https://pk.emu.ee/userfiles/instituudid/pk/PKI/muld/Mulla_ABC_III_osa_veeb.pdf
  • Ivask, M. 2019. Mulla ABC IV. Mullaelustik. Eesti Maaülikool. Eesti Loodusfoto. Tartu. https://pk.emu.ee/userfiles/instituudid/pk/PKI/muld/Mulla_ABC_IV_osa_Veeb.pdf
  • Lucquin, A.; Robson, H.K.; Oras, E.; Lundy, J.; Moretti, G.; Carretero, L.G.; Dekker, J.; Demirci, Ö.; Dolbunova, E.; McLaughlin, T.R.; Piezonka, H.; Talbot, H.M.; Adamczak, K.; Czekaj-Zastawny, A.; Groß, D.; Gumiński, W.; Hartz, S.; Kabaciński, J.; Koivisto, S.; Linge, T.E.; Meyer, A.K.; Mökkönen, T.; Philippsen, B.; Piličiauskas, G.; Visocka, V.; Kriiska, A.; Raemaekers, D.; Meadows, J.; Heron, C.; Craig, O.E. 2023. The impact of farming on prehistoric culinary practices throughout Northern Europe. Proceedings of the National Academy of Sciences, 120 (43). http://dx.doi.org/10.1073/pnas.2310138120
  • Oras, E. 2019. Mis on tõeline vana Eesti toit? Postimees. Teadus. Tartu. https://teadus.postimees.ee/6568221/ester-oras-mis-on-toeline-vana-eesti-toit (vaadatud 03.01.2024)
  • Reintam, E. 2021. Mulla ABC V. Mulla struktuursus. Eesti Maaülikool. Eesti Loodusfoto. Tartu.https://pk.emu.ee/userfiles/instituudid/pk/PKI/muld/Mulla_ABC_V_osa_veebi.pdf
  • Reintam, E., Astover, A. 2022. Mulla ABC VI. Mullavesi. Eesti Maaülikool. Eesti Loodusfoto. Tartu.https://pk.emu.ee/userfiles/instituudid/pk/PKI/muld/Mulla_ABC_VI_osa_veebi.pdf
  • Tomson, P. 2018. Ajaloolise alepõllunduse roll Lõuna-Eesti maastike ja metsataimestiku kujunemisel. Doktori väitekiri. Eesti Maaülikool, Tartu. 184 lk. file:///C:/Users/merrit/Downloads/Pille_Tomson_DO2018%20(1).pdf

Juhend struktuurse mullamaali koostamiseks.

Idee aluseks on kohandatud metoodika, mida kasutatakse mullateaduse valdkonnas, mulla geneesi tõlgendamisel ja muldade klassifitseerimisel muldade kirjeldamise juures (Astover jt. 2013).

Mullaproovide või näidiste kogumiseks jalutage koos õpilastega looduses ning pange tähele, milline on muld koduaias, põllul, metsas, kraavipervel või mutimullahunnikus. Mullaproovi saab kaevata välja mulla erinevatest horisontidest ehk sügavustest. Kui soovite, võite õpilastele tutvustada mulda ja kaevata selleks otstarbeks süvendi või sügavkaeve, millest on näha mulla erinevad horisondid.

Kogutud mullast sorteerige alguses käsitsi välja suuremad juured ja kivikesed. Seda materjali saab kasutada hiljem mullamaali tegemise juures.

Maali aluseks tuleb valida tugevam põrandapapp, sest struktuurse teose loomine tähendab, et suur kogus niisket materjali kantakse pinnale, mis peab hiljem kuivama. Kui aluspind on liiga õhuke, kuivab paber rulli, mulla pind praguneb ja rikub töö väljanägemist.

Töös kasutatakse PVA liimi, kindlasti sobib ka mõni muu liim, kuid siis tuleks eelnevalt katsetada läbi kuidas liimi ja mullasegu käitub ja kuivab.

Õhema kihilise mullamaali loomiseks piisab kui liimi ja vee vahekord on 1:2 kuni 1:4 ehk siis ühe osa liimi kohta võetakse 2 – 4 osa vett. Kui kasutame struktuurse mullapinna loomiseks paksemat mullakihti, tuleb võtta liimi rohkem, et moodustunud pind oleks tugevam. Segamiseks sobivad erinevad nõud, kui segu on tehtud PVA liimiga, saab nõud hõlpsasti pesta ja taaskasutada.

Liimi segu segatakse mullaga ja kantakse pintsliga papile vastavalt soovile. Papile kantava massi paksus oleneb töö iseloomust, ka oleneb tööiseloomust kas soovitakse pinda katta ühtlaselt või mitte.

Muld on väga heterogeenne ehk ebaühtlane materjal. Seega on kunstnikul ehk teose loojal vabad käed oma loovuse kasutamiseks. Mulla-liimi segule saab lisada värve, mis võimaldavad luua põnevaid fantaasia mullamaastikke. Viimistlusena võib raputada töö peale kõige peenemat mullafraktsiooni, kleepida paika taimede juured, kivikesed jne.

Tööle omapära andmiseks saab kasutada taimede seemneid, milleks sobivad koduaiast kogutud või varasemast hooajast jäänud seemned. Suuremate seemnete „külvil“ tuleb kasutada liimi (näiteks kõrvits), väiksemate seemnete kasutamisel piisab, kui need vajutada kergelt mullaliimi segusse. Kui tegu on suurema tööga, milles kasutatakse seemneid, oleks hea piserdada töö üle õrnalt liimivee seguga (liimivee segu pannakse pritspudelisse ja seguga piserdatakse töö üle).

Töö valmimisel tuleb arvestada kuivamisajaga. Mida rikkalikumalt materjale kasutate, seda kauem töö kuivab.

Mõned materjalid (savid, orgaanilise aine rikkad mullad, turvas) võivad kuivamisel lõheneda, kuid seda võib pigem käsitleda kui isikupära lisandumisega tööle. 

Eelmine
Järgmine