B4 Kliimamuutused vähendavad loodushüvede kättesaadavust

Mis on loodushüved? Milliseid loodushüvesid kasutad ja kuidas? Kuidas inimtegevus ja kliimamuutused neid loodushüvesid mõjutavad?

Loodushüved ehk ökosüsteemiteenused on meie heaolu säilimiseks vajalikud hüved, mida ökosüsteemilt pidevalt saame. Nende hulka kuuluvad toit, vesi ja looduslike materjalidega varustatus, aineringed, fotosüntees, puhas õhk, looduses viibimise võimalus jpm. Ilma nendeta on meie eksisteerimine keeruline või võimatu. Laiemalt mõistame ökosüsteemiteenuste all sotsiaal-majanduslikku kontseptsiooni, mille loomise eesmärk oli elurikkuse kao peatamine (Millennium Ecosystem Assessment MEA, 2005). Ökosüsteemi moodustavad omavahel keerukate suhete kaudu seotud elusorganismid ja neid ümbritsev keskkond. Kui me enda majandustegevuse käigus neid suhteid või ümbritsevat keskkonda muudame, siis sattuvad surve alla ka meie heaoluks ja eksisteerimiseks hädavajalikud ökosüsteemiteenused (joonis B4.1).

Inimese heaolu seos ökosüsteemiteenustega (ÖST) ning ÖST klassifikatsioonid

Joonis B4.1. Kliimasüsteemi viis komponenti on kõik omavahel seotudInimese heaolu seos ökosüsteemiteenustega (ÖST) ning ÖST klassifikatsioonid.

Ökosüsteemiteenuste kaudu kirjeldatakse looduse pakutavate hüvede majanduslikku väärtust. Kui arvestame sellega, et loodus on meie majanduse alus, saame teha palju sisukamaid ja kaalutletumaid majandamisotsuseid ning hinnata lühiajalise majanduskasu ja loodusele tehtava kahju vahekorda (IPBES 2019). Niisugune lähenemine aitab mõista, et praegune majanduse ja heaolu kasv tuleb suuresti looduse arvelt. Ökosüsteemiteenustel ei ole hinda, aga neil on majanduslik väärtus, mida on võimalik kaudsete meetodite abil leida. On oluline mõista, et selle kaudu kirjeldame pelgalt looduse kasutusväärtust. Veelgi olulisem on looduse iseväärtus – loodus on väärtuslik olenemata selle ainelisest või mitteainelisest kasust meie jaoks.

Ehkki inimkonna heaolu on otseselt seotud ökosüsteemi toimimisega, ei arvesta praegusaja tarbimisühiskond ökosüsteeme elu säilimise alusena, mis seab ohtu loodushüvede säilumise tulevastele inimpõlvedele. Inimeste majandustegevusel on ökosüsteemile seetõttu sageli otsene kahjulik mõju, näiteks elukeskkondi hävitades ja saastades. Inimkonnal on aga ka kaudne mõju ökosüsteemidele, näiteks kliimamuutuste kaudu. Juba praeguseks on kliimamuutused olulisel määral mõjutanud ökosüsteeme ja nende pakutavaid teenuseid. Näiteks on kliimamuutuste tagajärjel toimunud suured muutused mageveeökosüsteemides. Seetõttu on oht kaotada meile vajalikke ökosüsteemiteenuseid – vee looduslik puhastumine, aineringete toimimine ja paljude liikide elupaigad.

Kuna kliimamuutused on kaasa toonud sademerežiimi muutused, on ohtu sattunud puhta joogivee kättesaadavus. Meie laiuskraadil on väga olulised talvised, lumena langenud sademed ning kevadine suurvesi. Viimasel kümnendil on soojad talved kaasa toonud kevadise suurvee vähenemise. Kui veevaesele kevadele järgneb põuane ja kuiv suvi ning sügis, on tulemuseks alanev põhjaveetase ning kahanev veetase järvedes ning veehoidlates.

Mõtle, mis on ökosüsteemi teenuste kontseptsiooni puudus. Kuidas ökosüsteemi kui teenusepakkujana mõtestamine muudab meie mõtlemist loodusest? Missugused võiksid olla muud keskkonda veelgi enam hoida aitavad viisid loodusest mõtlemiseks?

Põhisõnumid

  • Ökosüsteemiteenused on meie heaoluks vajalikud hüved, mida me pidevalt ökosüsteemilt saame.
  • Tarbimisühiskond ei arvesta alati ökosüsteeme elu säilimise alusena.
  • Ökosüsteemiteenustel ei ole hinda, neil on majanduslik väärtus. Selle abil saab hinnata lühiajalise majanduskasu ja loodusele tehtava kahju vahekorda.
  • Kliimamuutused vähendavad ökosüsteemiteenuste kättesaadavust.

Milliste loodushüvede kadumisel sinu elukohast kaaluksid elukoha vahetust?

Lisamaterjal

Looduse hüved ehk ökosüsteemiteenused
Projekti ELME materjalid
Ühe minuti loeng: mis on ökosüsteemiteenused?