Materjal õpetajale

Õpiväljundid: õpilane

• meenutab varasemaid teadmisi aastaaegadest ja ilmaga seotud termineid; 
• kirjeldab fotode abil aastaaegadele omaseid tunnuseid;
• kasutab ilmaga seotud termineid õiges kontekstis. 

Soovituslik tegevuskava: 

1. Õpilaste varasemate teadmiste aktiveerimiseks erinevate aastaaegadega seotud helide kuulamine ja kuuldu põhjal arutelu.
   • SÜGIS – lahkuvad linnud (nt sookured), tormituul, vihmasabin, lehepuhur ja lehtede langemine.
   • TALV – lume krudisemine, lumetuisk, kamina tuli, suusatamise heli.
   • KEVAD – rasvatihase laul, vee vulin või tilkumine, konnade krooksumine, traktori põrin. 
   • SUVI – põldlõokese laul, mesilaste sumin, äikesetorm, rahe, ritsikate sirin, muruniitja. 
2. Aastaaegade kirjeldamine fotode abil (paaris- või rühmatöö). Õpetajal on välja prinditud ja soovitavalt lamineeritud fotod eri aastaaegade kohta (leitav õpilaste materjalide alt). Õpilased vaatlevad, arutlevad ja hiljem tutvustavad arutelu tulemusi. Toetavad küsimused tööks:
   • Millist aastaaega on fotol kujutatud? Mille põhjal te seda otsustate? (Nimetage  aastaajale iseloomulikke tunnuseid)?
   • Kuidas (mille põhjal) te saate aru, et fotol kujutatud aastaaeg on käes?
   • Millised teie kirjeldatud tunnused võivad esineda ka teistel aastaaegadel? Tooge selle kohta näiteid. 
   • Milline aastaaeg teile endale kõige rohkem meeldib? Miks just see?
3. Õpetaja annab rühmadele ümbriku, kus on lamineeritud sedelid aastaaegadele iseloomuliku õhutemperatuuri ja ilmanähtuste kohta. Õpilaste ülesanne on leida nende seast sobivaimad, mis vastavad fotol kujutatud  aastaajale (ilmale). (Tööleht sedelitega leiab õpilase materjalide alt). 
4. Arutelu. 

Vahendid: fotod ja leht õhutemperatuuri ja ilmastikunähtuste kohta printimiseks ja lamineerimiseks (õpilastele mõeldud materjalide all), helifailid klassis esitamiseks (lingitult tegevuskavas).

Õpiväljundid: õpilane

• võrdleb eelmise päeva ilmaennustust hetkeolukorraga;
• teeb lihtsamaid ilmaga seotud mõõtmisi;
• kasutab ilmaelementide mõõtühikuid õigesti;
• dokumenteerib ilmavaatluse tulemusi; 
• teeb teatud aja ilmavaatluste kohta kokkuvõtteid (graafikud, joonised jm); 
• võrdleb saadud andmeid ilmateenistuse mõõtmistulemustega ning looduses toimuvaga; 
• valmistab kunstiõpetuse tunnis 1-2 ilmaelemendi (tuul, sademed, temperatuur jm) mõõtmiseks käepärase mõõtevahendi või mõõtevahendi mudeli. 

Soovituslik tegevuskava 1

Esimene tegevuskava (mõeldud 3. klassi õpilastele) on koostanud sünoptik Ele Pedassaar. Tegevuskava sisaldab a) juhendit tunni läbiviimiseks (tunnikonspekti); b) slaidiettekannet ja c) õpilastele mõeldud töölehti. Tunnikonspekt ja esitlus on eraldi failidena õpetajale mõeldud metoodiliste materjalide all; töölehed on õpilaste materjalide all.

tunnikonspekt_ilma_mootmine.pdf

ilma_mootmine_3._klass_ele_pedassaar2.pptx

Soovituslik tegevuskava 2

1. Vaatluse teema sissejuhatuseks näitab õpetaja ekraanile eelmise päeva “Aktuaalse kaamera” (AK) või mõne muu allika ilmateadet (järelvaatamine). Enne videoklipi käivitamist palub õpetaja õpilastel tähelepanulikult kuulata ja vaadata ning meelde jätta nende arvates kõige olulisem info. 
2. Arutelu pärast videoklipi vaatamist. Õpetaja esitab nähtu põhjal küsimusi, näiteks:
   • Mida te saite teada tänase ilma kohta?
   • Milliseid termineid/mõisteid kasutati tänase ilma ennustamiseks? Millised mõisted olid teie jaoks võõrad? Õpetaja märgib laste vastused tahvlile vm nähtavale kohale.
   • Kuidas me saaksime teada, kas AK-s esitatud ennustus läks täide? Õpetaja kirjutab märksõnad tahvlile.
3. Töö ilmateates sisaldunud terminite tundmaõppimiseks. Võimalikud variandid:
   • Õpetaja palub õpilastel rühmatööna välja pakkuda võõraste terminite tähendused. Arutelu + õpetajale mõeldud slaidid (vt Ele Pedassaare koostatud ettekannet “Ilma mõõtmine”, lisafail).  
   • Õpetaja annab väikerühmadele eraldi sedelitel terminid ja nende tähendused. Lapsed püüavad igale terminile leida õige tähenduse. Arutelu. 
4. Tegevused tunni alguses vaadatud ilmaennustuse kontrollimiseks. Kõige parem on ilmavaatlust teha õues, aga esimesel korral võib ilma vaadelda akna juures. Vaadatakse termomeetri näitu, pilvisust, sademete esinemist, tuule tugevust ja võrreldakse ennustusega. Toimub arutelu. 
5. Edaspidi võiksid toimuda perioodilised ilmavaatlused õues. Alustatakse vaatlusvahendite ja vaatlustabeli tutvumisega (ühe näidise leiab õpilastele mõeldud materjalide alt) või vaatlusvahendite meisterdamisega (nt sademete mõõtevahend). Ilmavaatluse tegemisel kehtib kaks põhinõuet:
   • vaatlus toimub iga kord ühes ja samas kohas (eelistatuna õues, lagedal alal); 
   • vaatlus tehakse alati ühel ja samal kellaajal (soovitatavalt keskpäeval).
6. Võimalik kodu- või rühmatöö: õpilased koostavad järgmise päeva ilmateate (kasutades selleks näiteks ilmaäppi ILM+) ja tutvustavad seda kaasõppijatele.

Lastega jälgitakse harilikult pilvisust, sademeid ja nende faase (vihm, rahe, lörts, lumi, jäävihm, teralumi), ilmanähtusi (udu, äike, tuisk), õhutemperatuuri ning tuule tugevust (ja suunda). 

Ilmavaatlused võiksid kujuneda regulaarseks: soovitav on neid korraldada igal aastaajal, vähemalt 1-2 nädalat järjest, kui võimalik, siduge ilmavaatlused looduses toimuvate muutuste jälgimisega (näiteks klassi OMA PUU vaatlusega, õpiobjekt 1). Vajaduse korral valida eri päevadeks kindlad vastutajad. Raskusaste vastavalt vanusele ja teadmiste suurenemisele kasvab (kolmanda klassi lõpuks lisandub enda kirja pandud ja erinevates andmebaasides leiduvate andmete võrdlemine ning järelduste tegemine).

Meteoroloogilisi andmeid aastate kaupa leiab Keskkonnaagentuuri kodulehelt. Koos lastega saate välja valida huvipakkuva(d) aasta(d) ja võrrelda sealseid andmeid oma vaatlustulemustega. Soovi korral võite koostada oma klassi ilmavaatluste raamatu, võttes aluseks Keskkonnaagentuuri välja antud aastaraamatu formaadi. 

Keskkonnaagentuuri kodulehelt leiab veel huvitavaid jutte näiteks maakonna ilma, tormide, külmarekordite ja jõuluaegse ilma kohta. Link juttudele: ILMAJUTUD 

Vahendid: AK saade; ilmavaatluspäevik; ILM+ äpp ja Keskkonnaagentuuri veebileht, ilmavaatlusvahendid (termomeeter, sademete mõõteanum, tuulelipp, joonlaud või mõõtmislatt, pilvede määramise juhend, Taimi Paljaku aastaaegade kirjeldused (lisatud eraldi failina õpetajate materjalide alla) jne.

aastaajad_taimi_paljak_01.pdf

Õpiväljundid: õpilane

• kirjeldab ja võrdleb eri piirkondade ilmaprognoose; 
• selgitab termineid “ilm” ja “kliima”;
• nimetab kliimamuutuste põhjuseid ja tagajärgi. 

Soovituslik tegevuskava: 

Rühmatöö. Rühmadele antakse maailma väga erinevate kliimavöötmete piirkondade/linnade hetke ilmaprognoosid (ühe piirkonna prognoos ühele rühmale). Ilmaprognoose võite leida näiteks Norra Meteoroloogia Instituudi ja Norra Ringhäälingu hallatavalt veebilehelt (yr.no).

1. Õpilastel palutakse teha ilmaprognoosist lühikokkuvõte (pluss- või miinuskraadid, perioodi kõrgeim ja madalaim temperatuur,  sademed; tuul, soovi korral ka keskmine temperatuur jne). Seejärel otsivad nad uuritava piirkonna, riigi või linna asukoha kaardilt (võivad kasutada internetti). Suuline tutvustamine. 
2. Arutelu rühmades: miks nendes kohtades ilmaprognoosid erinevad? Üldine arutelu. 
3. Järgneb mõistete ILM ja KLIIMA erinevuste arutelu. Alustuseks pakuvad õpilased ise erinevusi, tuues välja märksõnu nende iseloomustamiseks. Õpetaja võib vajaduse korral anda vihjeid või näidata õpilastele teemakohast ingliskeelset videot. Vihjete andmisel, arutelu juhtimisel võib toetuda alljärgnevale kokkuvõttele:
   • Ilm on teatud piirkonna  ilmanähtuste  (temperatuur, sademed, pilvisus, tuul jne) pidev (igapäevane) muutumine. Ilm võib näiteks olla külm ja vihmane või päikesepaisteline ja kuiv. Ilm mõjutab meid iga päev otseselt, kus iganes me poleks. Ilmast sõltuvalt valid sa, kas hommikul kaasa võtta vihmavari, panna selga soojad või õhukesed riided jne. Ilm muutub kiiresti.
   • Kliima iseloomustab mingis paigas pikema perioodi jooksul (vähemalt 30 aastat) esinevaid ilmaolusid ehk kui kuum või külm, vihmane või kuiv on mingi piirkond enamasti. Kui sa tead mingi piirkonna kliimatingimusi, siis aitab see sul näiteks valida reisi sihtkohta ja sinna reisimiseks sobivat aega (nt millal ja kuhu minna suusareisile). Iga piirkonna kliimast sõltub ka see, millised taime- ja loomaliigid seal elavad. Kliima  muutub väga aeglaselt.  
4. Arutelu kliimamuutuste teemal. Võimalikud küsimused õpilastele ja õpetaja kommentaarid:
   • Kas teate kliimaga seotud muutusi, mis on maakeral aset leidnud? Nimetage/kirjeldage.  (Võimalikud vastused: jääaeg, kliima soojenemine). 
   • Maal on soojemad ja külmemad ajad tõesti vaheldunud, viimane külmem periood (nn jääaeg) lõppes umbes kaksteist tuhat aastat tagasi. Loomulike/looduslike tegurite korral toimub kliimamuutus sujuvalt ja aeglaselt ning elusorganismid suudavad muutustega kohaneda. Praegu on kliima muutumas väga kiiresti ja seekord inimtegevuse tagajärjel.
   • Millised inimtegevused teie arvates on viinud praegu toimuvate kliima muutusteni (ajurünnak)?  (Võimalikud vastused: asjade tootmine, lennukiga jm transpordivahenditega reisimine, metsade raiumine jne). Üldine arutelu. 
   • Mida võivad kliimamuutused kaasa tuua? (Võimalikud vastused: aastaaegade muutumine, nt varasemad kevaded, pikemad ja kuumemad suved, lühemad ja lumevaesemad talved, äärmuslikud ilmaolud, sh tormid, üleujutused, kuumalained, sademate hulga suurenemine, merevee tõus). Vt ka lisatud faili “Eesti kliima 2100”.

eesti_kliima_2100_uldtutvustus_infograafika_5_0_01.pdf

Tunni teema lõpetamiseks võib koos vaadata “Kuidas on Eesti kliima muutunud?” (Video link) NB! Oluline on rõhutada, et kõikide probleemide puhul tuleks keskenduda lahenduste leidmisele! 

Õpiväljundid: õpilane

• kirjeldab ilma (sh ohtlikku) õigeid termineid kasutades; 
• kasutab ilmaelementide mõõtühikuid õigesti; 
• nimetab ja kirjeldab ilmasümboleid, sh ohtliku ilma sümboleid;  
• seostab ilmateate numbrilist infot reaalse ilmaga; 
• pakub lahendusi ohtliku ilmaga toimetulekuks. 

Soovituslik tegevuskava 1

Esimese tegevuskava (mõeldud 1.–4. klassi õpilastele) on koostatud sünoptik Ele Pedassaar. Tegevuskava sisaldab a) juhendit tunni läbiviimiseks (tunnikonspekti); b) slaidiettekannet ja c) õpilastele mõeldud töölehti. Tunnikonspekt ja esitlus on eraldi failidena õpetajale mõeldud metoodiliste materjalide all,  töölehed õpilaste materjalide all.

tunnikonspekt_ohtlik_ilm_ele_pedassaar_02.pdf

ohtlik_ilm_tund_alusmaterjal_opetajatele_ele_pedassaar_02.pdf

Soovituslik tegevuskava 2

1. Sissejuhatuseks teemasse toimub ohtliku ilmaga seotud isiklike kogemuste jagamine. Õpetaja palub õplastel igaühel mõelda, mida tähendab nende jaoks ohtlik ilm ja kas nad on ise kogenud ohtlikku ilmaga seotud nähtusi (3–5 min). Seejärel palub õpetaja oma kogemusi ja/või mõtteid jagada oma pinginaabriga. Seejärel toimub vabatahtlikkuse alusel oma mõtete ja kogemuste jagamine kogu klassiga. 
2. Õpetaja näitab õpilastele hoiatuste kaarti (eraldi lisafail) . Toimub arutelu, võimalikud küsimused:
   • Missugust infot me sellest kaardilt saame välja lugeda? (Värvide ja sümbolite tähendused – vt lisafaili õpetajale.) 
   • Miks meil on vaja sellist infot teada?

3. Rühmatöö 1.  Ilmaga seotud sümbolite/märkide uurimiseks ja neile tähenduse otsimiseks (ilmasümbolid printimiseks ja lamineerimiseks on olemas õpilastele mõeldud materjalide all). Rühmatöö lõpeb aruteluga, õigete tähenduste kontrollimiseks on õpetajal võimalik kasutada esitlusel olevat infot (lisafail).

4. Rühmatöö 2. Ohtlikku ilma kujutava foto ja ohtliku ilma sümboli(te) seostamine (fotod ja sümbolid printimiseks ja lamineerimiseks on õpilastele mõeldud materjalide all; lisaks leiab õpilastele mõeldud materjalide seast sarnase sisuga töölehti). Arutelu, õpilased saavad oma tööd teistele tutvustada.

Selle osa lõpetuseks on võimalik vaadata koos õpilastega videot, kus sünoptik Ele Pedassaar räägib Eesti ohtlikest ilmanähtustest, nende ohtlikkuse tasemetest ja ohtliku ilmaga kaasnevatest tagajärgedest. Video lingi leiate Tagasi Kooli e-tundide materjalide hulgast. 

5. Rühmatöö 2 jätkutegevus: käitumisjuhiste pakkumine fotol(de)l kujutatud ohtliku ilmaga toimetulekuks ja rühmatöö tulemuste tutvustamine kaasõppijatele. Arutelu. Õpetaja leiab valiku sobivatest käitumisjuhistest keskkonnaagentuuri infolehelt www.ilmateenistus.ee (ülamenüüst valida “Ilmatarkus” > “Kasulik teada”).

Vahendid: lamineeritud ohumärgised (A4) ja lamineeritud fotod valitud ilmast (printimiseks ja lamineerimiseks õpilaste materjalide all),  Keskkonnaagentuuri kodulehekülg ilmateenistus.ee; videolink. 

Võimalikud lisategevused: 

1. Õppemängud (pantomiim, alias). Näiteks ohumärkide põhjal pantomiimi tegemine.
2. Reaaleluliste juhtumite analüüs (hoiatusmärkide seostamine juhtumitega, lahenduste pakkumine ennetamiseks ja olukordadega toimetulekuks).
3. Eri aegadel eri kohtades ja materjalidel (asfaldil, niitmata ja niidetud murul, vihmaveetorul, kividel, liumäel jne) temperatuuri mõõtmine, võrdlemine ja arutelu.
4. Maketi loomine (kodu planeerimine muutunud kliimatingimustes). Vahendid: materjalide taaskasutus (plastiliin, puit, paber, papp, pakendid, riided, kangad, mänguasjad jne). Taustsüsteemi loomiseks kliimamuutuste stsenaariumid Eesti jaoks (Eesti kliima 2100 üks infograafika on lisafailina), lahenduste näited jne.
   • Kuhu ja kuidas ehitada kodu (kas veekogu äärde, kui kaugele veekogust; kodu kaugus koolist, trennist, poodidest jne)?
   • Kui suur on sinu tulevikukodu?
   • Milliseid materjale kasutada kodu loomisel?
   • Kuidas toimub maja kütmine, kuidas varustatakse kodu elektrienergia?
   • Milline on looduslik mitmekesisus kodu ümbruses? 
   • Milliseid taimi oma aias kasvatad?
   • Millised loomad (putukad jt teised selgrootud, linnud, imetajad) võiksid elada sinu kodus ja kodu lähedal?
   • Kuidas kaitsta kodu kuumalainete eest?

RAAMATUD

1. De La Bedoyere, C. (2022). Minu suur ilmaraamat. Tartu: Koolibri.
2. Jackson, T. & Kordic, D. (2023). Kuidas peatada kliimamuutus? Mõttekaart – keerulised teemad lihtsalt ja arusaadavalt. Koolibri.
3. Gooley, T. (2021). Ilma salailm. Kuidas lugeda märke igas pilves, tuuleiilis, künkas, tänavas, loomas ja kastepiisas? Tänapäev
4. Magnason, A. S. (2022). Ajast ja veest. Jutustus tulevikust. Postimehe Kirjastus OÜ.
5. Murphy, J.S. (2023). Näita ja räägi. Graafikud ja diagrammid. Infograafika lastele. Tartu: Koolibri.
6. Tammets, T. (Koost). (2012). Eesti ilma riskid. Tallinn: Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituut. https://www.ilmateenistus.ee/wp-content/uploads/2013/01/eesti_ilma_riskid_2012_eessona.pdf 

ABIKS MÄÄRAMISEL

1. Eesti riiklik ilmaäpp (s.a.) Keskkonnaagentuur. https://keskkonnaagentuur.ee/ilmpluss
2. Hoiatuste kriteeriumid (ilm). (s.a.) Keskkonnaagentuur. https://www.ilmateenistus.ee/ilmatarkus/kasulik-teada/hoiatuste-kriteeriumid/ 
3. WMO pilvede määramise juhend. (2017). https://www.ilmateenistus.ee/wp-content/uploads/2017/02/WMO_pilvede_maaramise_juhend_yld.pdf