1. osa: Kliimamuutused ja elurikkus. Elurikkuse mõiste

Maakeral toimuvate protsesside (kliimasüsteem, aineringete käivitamine,  energeetiline sisend tuleb Päikeselt. Maa kliimasüsteem koosneb viiest omavahel seotud komponendist (õhk, vesi, jää, maapind ja elusloodus). Kliimast rääkimisel keskendume tavaliselt esimesele – atmosfäärile, kus muutused toimuvad palju kiiremini kui teistes sfäärides. Kliimasüsteem on oma olemuselt tasakaalus süsteem – sama palju energiat, kui tuleb Päikeselt, kiiratakse atmosfääri ülemistest kihtidest maailmaruumi tagasi. Üheks oluliseks komponendiks selle tasakaalu juures on atmosfääri koostis. Viimasel paarisaja aasta vältel oleme fossiilkütuseid põletades ja maakasutust praktikaid muutes häirinud kliimasüsteemi tasakaal niivõrd palju, et maakera kliima on hakanud soojenema – atmosfääris on varasemast rohkem nn kasvuhoonegaase. Peamised kasvuhoonegaasid on süsinikdioksiid (CO2), metaan (CH4), lämmastikoksiidid (N2O), fluoritud gaasid ja veeaur. Inimtegevuse tulemusena on suurenenud nende kõigi sisaldus atmosfääris. Lisandunud kasvuhoonegaasi kogus teeb maapinnalt kiirguva elektromagnetkiirguse lahkumise raskemaks ja põhjustab temperatuuri tõusu. Kliima soojenemise inimtekkelisust tõendavad mõõtmised ja selge loodusteaduslik arusaam soojenemise põhjustest (loe lähemalt Kliima ABC-st).

Veeaur on tegelikult palju suurema mõjuga kasvuhoonegaas kui CO2. Oluline erinevus on selles, et vett ei mahu atmosfääri piiramatult – lõpuks sajab see vihmana maha. Küll aga mahutab soojem õhk rohkem veeauru – ühe kraadi võrra kõrgem temperatuur suurendab mahutavust ligikaudu 7% võrra. Kliima soojemaks muutumine toob kaasa veeaurust põhjustatud suurema kasvuhoonefekti ning sageli ka paduvihmad maailma osades, kus eelnevalt on olnud kuumalaine ja põud. Seega on kliimamuutuste tagajärjed ja pohjused tihedalt seotud ka teise meie jaoks äärmiselt olulise teemaga – veeringe ja selle toimimisega meile harjumuspärasel moel. Lisaks veeringele on kliimamuutustel tugev mõju ökosüsteemile ja elurikkusele ning samas on ökosüsteemil väga oluline roll nii kliimamuutuse kui selle mõju leevendamisel.

Loodus – toimivad ja elurikkad ökosüsteemid – on inimese eksisteerimiseks äärmiselt olulised, kuna tagavad meile toidu, joogivee, puhta õhu, ehitusmaterjalid, ravimid ja muud vajalikud ressursid (IPBES 2019). Tehnoloogia ja tööstuse areng on küll toonud meile rohkelt materiaalseid hüvesid, kuid need on saavutatud looduskeskkonna arvelt (UNEP MPN 2021). Elurikkus aitab kaasa kliima stabiliseerimisele – elurikkad ökosüsteemid, nagu metsad ja ookeanid, mängivad olulist rolli süsinikdioksiid sidumisel. Elurikkus tagab ökosüsteemide vastupanuvõime kliimamuutustele – mitmekesised ökosüsteemid suudavad paremini taluda äärmuslikke ilmastikutingimusi ja kliimamuutustest tingitud häireid – näiteks vastupanuvõime haigustele või kuumalainetele. Seega saab öelda, et elurikkuse säilitamine ja taastamine on üks peamiseid. 

Elurikkuse all mõeldakse elusorganismide ohtrust planeedil Maa – see hõlmab elu selle kogu mitmekesisuses: kõiki organisme ja nende elupaiku. Elurikkusel on kolm tasandit – liigiline elurikkus, ökosüsteemide (funktsionaalne) elurikkus ja geneetiline (liigisisene) elurikkus.