- Avaleht
- Saateks
- Kliimamuutuste ABC
- Sissejuhatus
- A Põhjused
- A1 Kliima ja kliimasüsteem
- A2 Kust me teame, et kliima soojeneb?
- A3 Senised kliimamuutused Põhja-Euroopas ja Eestis
- A4 Kliima soojenemine on inimtekkeline
- A5 Kasvuhoonegaaside heite tekketegurid
- A6 Kliima tulevik sõltub meist endist
- A Ettekanne – Kliimamuutuste ABC põhjused
- A Ettekanne – Kliimamuutused minevikus ja tänapäeval
- A Ettekanne – Kliimamuutuste kultuurimärgid
- A Ettekanne – Kas Eesti tulevik on tormisem?
- A Ettekanne – Milleks kliimaajalugu?
- A Ettekanne – Inimtegevuse mõju Maa kliimale
- B Mõjud
- B1 Maa kliima tulevik
- B2 Põhja-Euroopa ja Eesti kliima tulevik
- B3 Kliimamuutused vähendavad elurikkust
- B4 Kliimamuutused vähendavad loodushüvede kättesaadavust
- B5 Kliimamuutused ohustavad inimühiskonda
- B Ettekanne – Kliimamuutuste ABC mõjud
- B Ettekanne – Kliimamuutused ja maakasutus
- B Ettekanne – Võõrliikide invasioonid – ajas pöördumatu protsess
- B Ettekanne – Põllumajandus muutuvas kliimas
- B Ettekanne – Kuidas muutuvas kliimas hästi hakkama saada – rannikute näide
- B Ettekanne – Muld ja kliimamuutused
- C Lahendused
- C1 Kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamine
- C2 Üksikisikute ja kogukondade, ettevõtete ning riikide roll heitkoguste vähendamisel
- C3 Rahvusvaheline kliimapoliitika heitkoguste vähendamiseks
- C4 Vältimatute kliimamuutustega kohanemine
- C Ettekanne – Kliimamuutuste ABC lahendused
- C Ettekanne – Kultuuri roll rohepöördes ja tasaarengus
- C Ettekanne – Jätkusuutlikud rakendused energiatehnoloogias
- C Ettekanne – Mineviku õppetunnid ökosüsteemide taastamisel
- C Ettekanne – Kestlik areng – kuidas sellest mõelda ja mida selleks teha?
- C Ettekanne – Muutuv kliima, muutuv keskkond – ühiskonna reageeringud sellele ajaloolises vaates
- C Ettekanne – Kliima ja ühiskond
- Kliimamuutuste ABC praktiline ülesanne
- Kliimamuutuste ABC lisaülesanded
- Prindi “Kliimamuutuste ABC” (est) pdf
- Prindi “Kliimamuutuste ABC” (rus) pdf
- Õppematerjalid
- Sissejuhatus
- Elurikkus
- Kodukoha elurikkus ja kliimamuutuste mõju sellele (alusharidus)
- Puu looduses ja loodus puul (põhikooli I kooliaste)
- Elurikkus, kliima ja avastusrada (põhikooli II ja III kooliaste)
- 1. osa: Kliimamuutused ja elurikkus. Elurikkuse mõiste
- 2. osa: Kuidas aitavad küsimused kaasa tõhusale õppimisele?
- 3. osa: Kuidas aitavad nutivahendid tõhusalt õpetada?
- 4. osa: Avastusraja rakendus
- 5. osa: Avastusraja kasutamine põhikooli II kooliastmes
- 6. osa: Õppematerjali kasutamine õpilastega tunnis
- Kliimamuutuste mõju elurikkusele (gümnaasiumiaste)
- Putukad ehk kliimamuutus maasikamaal (huviharidus)
- Mets ja kliimamuutused (huviharidus)
- Kliimamuutused dendropargis – avastusrada (huviharidus)
- Pilk ajalukku läbi puu aastarõngaste (huviharidus)
- Kunst ja ürask kliimateadlikkuse väljendusena (huviharidus)
- Käsitöö ja muld kliimateadlikkuse väljendusena (huviharidus)
- Muutused keskkonnas
- Ilm meie ümber. Kliima soojenemine (alusharidus)
- Toimetulek keskkonna muutustega ja kohanemine (alusharidus)
- Ilm meie ümber. Toimetulek muutustega (põhikooli I kooliaste).
- Kliimamuutustega kohanemine: Kuumus (põhikooli II ja III kooliaste)
- Kaduv toit (põhikooli II ja III kooliaste)
- Kliimamuutused: Müüdid ja tegelikkus (gümnaasiumiaste)
- Kunst ja muld kliimateadlikkuse väljendusena (huviharidus)
- Maa energiabilanss (huviharidus)
- Tootmine ja tarbimine
- Tootmine ja materjalid (alusharidus)
- Tarbimise vähendamine (alusharidus)
- Soovid ja vajadused. Tarbimise vähendamine (põhikooli I kooliaste)
- Maale mahtuv majandus (põhikooli II ja III kooliaste)
- Kliima ja õiglus (põhikooli II ja III kooliaste)
- Kliimamuuutused, energia ja elustiilid (gümnaasiumiaste)
- Elamu disainimine ringmajanduse põhimõtetest lähtuvalt (gümnaasiumiaste)
- Kliimamuutuste mõju majandustegevusele (gümnaasiumiaste)
- Süsinikujalajälg – mis ja kuidas? (huviharidus)
- Ideepank (jalgpallist kunstiringini) (huviharidus)
- Õppematerjalid erivajadustega õppijale
- Sõnastik
Kliimamuutused ja maakasutus
Evelin Jürgenson
Maakorralduse dotsent
Eesti Maaülikooli
Mitmed kokkulepped ja regulatsioonid (Pariisi kokkulepe, maakasutus, maakasutuse muutus ja metsandus ehk LULUCF) on välja toonud, et maakasutus avaldab mõju kliimale ja sellel sektoril on oluline roll kliimamuutuste leevendamisel ning pikaajaliste eesmärkide saavutamisel. ÜRO säästva arengu eesmärgid ja Euroopa Kliimaseadus on välja toonud, et tuleb vähendada loodusliku maa tehislikku kasutust ehk maahõivet (land take). Eestis on maa tehislik kasutamine probleem, sest rahvaarv enamikes maakondades kahaneb, kuid maakasutust muudetakse ehk maad hõivatakse üle Eesti. Alates 2000ndate aastate algusest on Eestis suuremate linnade ümber arendatud elu- ja tööstusrajoone. Suurem osa nendest arendustest toimub põllumajandus- ja metsamaal, mis on sageli kaugemal linnadest ja tiheasutusega aladest. Halvasti korraldatud maakasutus avaldab negatiivset mõju kliimale. Näiteks tükeldatud põllumajandusliku maakasutuse puhul on vaja sõita masinatega ühelt maaüksuselt teisele, mis toob kaasa CO2 heite. Seetõttu viivad paljud riigid läbi põllumajandusliku maakasutuse ümberkruntimist, mille tulemusel on maakasutus kompaktsem ja ühtlasi kliimasõbralikum. Maakasutuse muutmisel, mis toob kaasa CO2 heite suurenemise, tuleb rakendada „saastaja maksab“ põhimõtet. Maa ei ole tavapärane kaup turul, kuna selle hulk on piiratud ja seda ei saa juurde toota, seega vajab maaga seonduv riigi poolset juhtimist ja suunamist. Turumajanduse põhimõtete järgmine võib tagada majanduslikult parima maakasutuse, aga see ei pruugi olla kliimasõbralik.
Siin on esitatud küsimused, millele võiks mõelda ettekande vaatamise eelselt ja järgselt.
1. Miks on vaja riigi poolt maakasutust suunata ja juhtida?
2. Millised tegurid aitavad vähendada maahõivet?
3. Millised tegurid suurendavad maahõivet (land take)?
4. Kui muudetakse maakasutust, millega kaasneb suurem heide, siis milliseid “saastaja maksab” võimalusi saab kasutada?
Evelin Jürgensoni ettekanne teemal „Kliimamuutused ja maakasutus“, salvestatud Tartus õppematerjali „Kliimamuutuste ABC“ koolitusel 02.03.2023.
