Materjal õpetajale

Õpiväljundid: õpilane

• jutustab kuuldust, nähtust ja loetust;
• arutleb loetu ja/või kuuldu üle, väljendades end selgelt ja asjakohaselt (suuliselt ning kirjalikult);
• selgitab puude tähtsust eestlaste jaoks.

Soovituslik tegevuskava

1. Õpilaste varasemate teadmiste aktiveerimiseks mõistekaart või ajurünnak või sõnapilv puude rollist inimeste elus (paberile, tahvlile, digitaalselt, nt mentimeter.com). 
2. Loo ,,Koduhiis” vm klassis (ette) lugemine (leitav altpoolt). Lugemise ajal võiks olla tahvlile/ekraanile kuvatud õpilaste jaoks järgmised küsimused:
   • Missuguseid puid loos nimetatakse?
   • Miks need puud olid talus elavate inimeste jaoks olulised?
3. Paaristööna või väikestes rühmades arutelu loetu üle. 
4. Võimalik lisaülesanne: arutelu oma lemmikpuu üle.
   • Kas sinul endal on oma lemmikpuu? Mis puu see on?
   • Miks see puu sulle meeldib?
   • Jutusta puu kohta mõni lugu.
5. Rühmade tähelepanekute jagamine. 
6. Paaristöö etteloetud tekstiga:
   • Lugege teksti tähelepanelikult. 
   • Millised on teie jaoks võõrad sõnad? Kirjutage need vihikusse üles. Arutage omavahel, mida need võiksid  tähendada. Võimalikud variandid: hiis, leer, varrud, lell, põuaaeg, rõkkama, visa, võsu,  pookvaha. 
7. Kui kõik paarid on lõpetanud, hakatakse koos sõnade tähenduste üle arutlema. Sõna tähendused võib õpetaja kuvada ekraanile.  
8. Tunni lõpus täiendada tunni alguses loodud mõistekaarti või ajurünnaku käigus moodustunud sõnapilve.

Soovituslik  kodutöö: intervjuu vanematega (või vanavanematega) nende lapsepõlve lemmikpuu kohta. Võib küsida sarnaseid küsimusi, mida tunnis lastelt küsitakse: 

1. Kas sul on olnud lapsena oma lemmikpuu? Mis puu see oli?
2. Miks see puu sulle meeldis?
3. Jutusta mõni selle puuga seotult lugu.
4. … …

Näide ühest sobivast tekstist (ette-)lugemiseks (puu vaatluse sissejuhatuseks):

KODUHIIS

R. Katko

Minu lapsepõlve-kodus on toa taga mäenõlvakul imelik hiis, kus igal puul on oma nimi ja elulugu. Ainult hiie keskel on üks mitmesaja-aastane tamm, mille täpset vanust, elulugu ja istutamisaega keegi ei tea. Vanaisa arvas, et küllap see tamm juba Rootsi ajast kasvab meie talu maal. Teiste puude vanus ning istutamisvanus on küll teada.

Tollest suurest rootsiaegsest tammest veidi eemal kasvab teine tamm, mis nüüd võib olla ka üle saja aasta vana. Selle tamme olevat vanavanaisa istutanud, kui ta oli sinna tallu asunud. Nüüd on ka see juba suur puu. Seda tamme kutsutakse vanavanaisa järgi Peedu tammeks. 

Vanaisa istutas sina hiide oma pulmapäeval kuuse. See on nüüd nii suur puu, et latv ulatub tammedest kõrgemale. Seda kutsutakse vanaisa kuuseks. Teised puud on nooremad ja järk-järgult väiksemad.

Kõik selle hiie puud on talu rahva istutatud, ikka mõnel tähtpäeval, kas pulma-, leeri- või varrupäeval. Seal on tädide ja lellede õnnele istutatud puid, kes kõik on talus sündinud ja üles kasvanud, keda ma pole kõiki näinudki ega tunnegi. Nad on talust välja läinud ja endale uued kodud loonud, aga nende õnnele istutatud puud kasvavad ikka Peedu talu hiies, juured sügavas kodumullas. Aga vanaisa ja vanaema teadsid ära kõik puud, millal ja kelle nimele nad on istutatud.

Kui mina juba suuremaks sain ja linnas koolis käisin, siis joonistasin ühel suvel selle hiie plaani paberile, märkisin sinna üles iga puu, kirjutasin juurde aastaarvu ja nime, kelle õnnele puu on istutatud. Pärast seda on plaani hiljem istutatud puude märkimisega täiendatud, nii et see nüüd on nagu koduhiie ajalugu.

Minu sünni puhul istutati sinna hiide pihlakas. Kui mina meelemärkajaks poisikeseks olin sirgunud, oli pihlakas juba nii suur, et kandis maju. Hoidsin seda puud väga, sest see oli minu õnnepuu – kastsin põuaajal ta juuri ja hoidsin marjad puutumata, kuni esimene külm neist üle käis. Pärast seda maitsesid need väga head. Sealsamas olid ka vendade ja õdede õnnele istutatud puud, igaüks tundis oma ja hoolitses selle eest. Kevadel panime sinna hiide üles kuldnokakastid, millesse kuldnokad asusid. Siis hommikuti rõkkas kogu hiis lindude laulust.

Isa laskis meid igaühte mõne tähtpäeva puhul oma õnnele puid istutada. Kord tõin metsast väikese saare ja istutasin oma õnnele. Küll oli visa kasvu võtma! Esimesel sügisel pääsesid kogemata sinna lambad ja närisid ära ta oksad. Siis põdes saar kogu suve, aga järgmisel aastal ajas uued võsud ja võttis uut jõudu. Seejärel tuli lumerikas talv ja kõrge lumehang rõhus katki ta ladva. Kui kevadel seda märkasin, olin üsna mures – kas saabki õnnepuust enam asja. Lõikasin terava noaga murtud ladva poolviltu ära ja määrisin pookvahaga, et vett sisse ei võtaks. Siis ajas ta hoopis uue võsu, ja sellest kasvas puus, suur puu. Iga aastaga võttis ta silmanähtavalt juurde. Oksakroon kerkis kõrgemale, ei ulatunud lambad teda enam närima ega teinud sügav lumi midagi.

Niimoodi aegamööda on meie hiis kasvanud ja nüüd on ta juba suur metsatukk, talule ja kogu külale iluks. Ühtegi elavat puud sealt maha ei võeta. Kui mõni puu ära kuivab – harva seda küll juhtub – siis võetakse see küll maha ja öeldakse: sel õnnepuul ei olnud pikka iga!

Teksti allikas:

Rummo, T.; Rute, M.; Valgma, A. (1998). Kodulooline lugemik koolile ja kodule I. (lk 93-94) Avita

Veel soovituslikke  allikaid: 
Hiiemäe, M. (2020). Väike puu- ja põõsaraamat. Rahvapärimusest. Tartu: EKM Teaduskirjastus.

Õpiväljundid: õpilane

• väljendab end selgelt ja asjakohaselt suuliselt ning kirjalikult;
• jutustab kuuldust, nähtust ja loetust;
• teeb õpetaja juhendamisel lihtsamaid vaatlusi;
• sõnastab oma meeltega saadud kogemusi, kirjeldab nähtusi ning objektide omadusi, kasutades õpitud loodusteaduslikke mõisteid.

Soovituslikud tegevuskavad: 

1. Eesti keele ja kirjanduse tund:
   • sõnapilve moodustamine vanemate või vanavanemate lemmikpuude kohta (tahvlile või õpetaja abil ekraanile);
   • rühmades oma vanemate lugude jagamine ja rühmas ühe lemmikloo valimine;
   • valitud lemmiklugude tutvustamine tervele klassile;
   • (arutelu – kas õpilastel/klassil võiks olla OMA PUU).
2. Loodusõpetuse tund (lõiming eesti keelega) – õuesõpe.
   • Iga rühm valib kooli lähedalt ühe puu, mis võiks olla nende klassi OMA PUU ja mida uuritakse põhjalikumalt. Rühmad kirjeldavad puud (vt tööleht MEIE KLASSI OMA PUU VALIMINE, leitav vasakmenüüst õpilastele mõeldud materjalide alt).
   • Rühmad tutvustavad  kaasõppijatele valitud puud ja põhjendavad oma valikut (kogu klass liigub selle puu juurde).
   • (Kui kooli lähedal on puid vähe, võiks mõelda sellele, milliseid puid kooli ümbrusesse istutada). 
   • KLASSI OMA PUU valimine (soovitavalt Eesti kohalik liik), valitud puu liigi määramine (ja soovi korral nimepanek). Valimine võib toimuda hääletuse teel. 

Vahendid: rühmatöö juhis (leitav õpilasele mõeldud materjalide alt), (foto tegemise vahend või joonistustarbed pildi joonistamiseks), vahendid puu määramiseks (50 tavalisemat pargipuud ja põõsast ,  Flora Incognita , abimaterjal talviste puude määrmiseks)

Õpiväljundid: õpilane

• viib õpetaja juhendamisel läbi lihtsamaid vaatlusi ja praktilisi töid, vormistab vaatlusinfot;
• kirjeldab puud, kasutades õpitud loodusteaduslikke termineid;
• kasutab loovust puu jäädvustamisel (joonistab, luuletab, kirjutab jutukese, meisterdab vm).

Soovituslikud tegevuskavad: 

1. Matemaatika + loodusõpetus
   • Õpilased mõõdavad rühma- (või paaris)tööna puu kõrgust ja ümbermõõtu. Puu kõrguse mõõtmiseks võib kasutada järgmisi meetodeid: karjapoisimeetod, võrdhaarse kolmnurga meetod, peegliga mõõtmine, pliiatsiga mõõtmine vm. Võrdlemine teiste objektidega (lipuvarras, koolimaja kõrgus, endaga jne).
   • Asukoha määramine: kirjeldamine (kaugus mingitest objektidest, nt koolimajast); plaani visandamine, GoogleMaps ´i abil vm.
   • Sõltuvalt aastaajast ja valitud puust lehtede, pungade, õite, viljade, käbide  suuruse ja kuju võrdlemine teiste puuliikide osadega.
2. Loodusõpetus + keele ja kirjandus + kunst
   • Puu üldine vaatlemine  (võra, kuju, värvid, milliseid organisme märkad), jäädvustamine (foto tegemine, visandamine, lehetrükk, puu korba jäljendi tegemine).
   • Puuga tutvumine meelte abil (puu tüve ja lehe kompimine, haistmine; puu häälte kuulamine; maitsmine üksnes õpetaja juhendamisel söödavate osade puhul). Kogetu vahetu jagamine teistega (eesti keel ja kirjandus). 
   • Kui ma oleksin puu – mida ma “näeksin” ja “kuuleksin”? Lapsed moodustavad ringi ümber puu, sulgevad silmad ja kuulatavad vaikselt ümbritsevaid helisid. Seejärel pööravad seljad puu poole ja vaatavad ümbritsevat keskkonda (võib ka pildistada või joonistada). Oluline on anda piisavalt aega nii kogemiseks kui ka mõtisklemiseks (vähemalt kolm minutit). Kogetu vahetu jagamine teistega (eesti keel ja kirjandus). Sarnast ülesannet võib teha puu vaatluse jooksul mitu korda.
   • Vabalt valitud loovülesanne (nt luuletus puu kohta; puu tekkeloo; puuga seotud muinasjutu või muistendi kirjutamine; puuga seotud joonistus; koomiksi loomine; meisterdamine, kasutades puu osi (lehed, viljad, maha kukkunud oksad).

ALUSTATAKSE ÜHISE VAATLUSPÄEVIKU TÄITMIST (näidisvormi leiate õpilastele mõeldud materjalide hulgast).

Vahendid: rühmatöö juhis (vaatluspäevik), foto tegemise või pildi joonistamise vahendid, võrdhaarne kolmnurk, mõõdulint/nöör, vaatlusruudustik, termomeeter, vaatluspäevik, pliiatsid, kirjutusalused, binokkel, luup (sh digi-)

Meie ülesanne on hariliku vahtra (Acer platanoides) näitel.

Õpiväljundid: õpilane

• teeb lihtsamaid vaatlusi ja praktilisi töid, vormistab vaatlusinfot;
• märkab ja kirjeldab looduses toimuvaid muutusi ning valitsevaid seoseid.

Soovituslikud tegevuskavad: 

1. Vähemalt kahe õppeaasta (nt 2. ja 3. klass) jooksul vaadeldakse üht valitud puud (vt puu vaatlusplaan). Vaadelda võib kindla aja tagant (nt viiel päeval iga kahe kuu järel) või jälgida ja üles märkida loodusnähtuste ilmnemise kuupäevad (nt lehte, õitsema minek jne). NB! Vaatluspäeviku näidised leiab õpilastele mõeldud materjalide alt. 
2. Andmeid võib koguda individuaalselt, paaris- või väikerühmades. Soovitatav on määrata vastutajad ja siduda puu vaatlemine ilma vaatlustega.
3. Kokkuvõtted tehakse igal aastal vabalt valitud ajal ja kooliastme lõpus võiks eri aastatel saadud andmeid omavahel võrrelda. Võimalikud variandid kokkuvõtete tegemiseks:
   • klassi ühise postri tegemine (olulisemad tähelepanekud aastaaegadel, järeldused – elurikkus, puude tähtsus jne, huvitavamad faktid vm).
   • andmete võrdlemiseks tehke võimaluse korral koostööd teiste klasside või koolidega, kasutades eri veebikeskkondi (nt eTwinning).

Joonis 1. Puu vaatlusplaan (autorid K. Jõgi ja A. Kikkas).

Vahendid: VAATLUSPÄEVIK 1 (vaatlemine kindla aja tagant), VAATLUSPÄEVIK 2 (vaadeldakse kindlate loodusnähtuste ilmnemist, vahtrapuu näitel), rühmatöö juhised, termomeetrid, luubid, uurimisruudustikud, mõõdulindid, binokkel, digivahendid (pildistamine), (digi-)määrajad.

RAAMATUD, ARTIKLID

1. Hiiemäe, M. (2020). Väike puu- ja põõsaraamat. Tartu: EKM teaduskirjastus.
2. Kalamees, K. (1972). Tammeseened. TÜ, Mükoloogiaühing.   https://mukoloogiauhing.ut.ee/sites/default/files/mukoloogiauhing/files/tammeseened_kk_el1972.pdf 
3. Masing, V. (1984). Sinasõprus Tammega. Tallinn: Valgus.
4. Masing, V. & Rebane, H. (1996). Kase aasta.Tallinn: Avita
5. Relve, H. (1981). Vahtral on sünnipäev sügisel. Tallinn: Valgus
6. Relve, H. (1998). Puude juurde. Tartu: Eesti Loodusfoto.
7. Sibul, I. (2003). Vaher on kevadel mesine ja sügisel kuldne. Eesti Loodus, 01.   http://www.eestiloodus.ee/index.php?artikkel=255

ABIKS LIIKIDE MÄÄRAMISEL

1. Taimemääramise äpp Flora Ingognita. https://play.google.com/store/apps/details?id=com.floraincognita.app.floraincognita&hl=et&gl=US 
2. Jäljeaabits. (2015). Keskkonnaamet. https://keskkonnaharidus.ee/et/oppematerjalid/jaljeaabits
3. Kaarna, S. (Koost). (s.a.). 50 tavalisemat pargipuud ja -põõsast. https://keskkonnaharidus.ee/sites/default/files/uploads/2016/11/50_tavalisemat_pargipuud_ja_-poosast_200dpi.pdf 
4. Kuresoo, R., Relve, H., & Rohtmets, I. (Koost). (2005). Eesti elusloodus. Kodumaa looduse teejuht. Tallinn: Varrak.
5. Linnulaulu määramise äpp Merlin Bird. https://play.google.com/store/apps/details?id=com.labs.merlinbirdid.app&hl=et&gl=US
6. Tigude määramise äpp Teoaabits. https://play.google.com/store/apps/details?id=com.tuule.mikk.eestiteod&hl=et&gl=US
7.  Samblikevaatlus (juhised samblike vaatlemiseks; galerii vaadeldud ja määratud samblikest). https://samblikud.ee/