2. osa: Kuidas aitavad küsimused kaasa tõhusale õppimisele?

2.1 mõtiskle kõigepealt ise küsimuste tõhususe üle.

2.2 Järgnevas saad lugeda, mida on teada erinevat tüüpi küsimuste olulisusest tõhusa õpetamise kontekstis ja võrrelda, kas Sinu põhjendused eelnevatele küsimustele lähevad kokku sellega, mida õppimise uurijad on leidnud.


Küsimused, mida õppeprotsessis kasutatakse on üks olulisemaid viise, kuidas õpilasi õppimise ajal toetada nii, et nende mõtlemisprotsess käivituks ning sügavam kontseptuaalne teadmine saaks tekkida. Varasemad uurimused on sealjuures näidanud, et kõik küsimused ei oma õppimise toetamisel sarnast mõju (nt Morris ja Chi 2020) ning oluline on ka see, kuidas küsimusi kombineerida tervikliku õppimise protsessiga (sh juhendamise ja tagasisidega ning küsimuste esitamise ajastusega; Kapur 2008; Jacobson et al. 2017; Sinha ja Kapur 2021).

Küsimused, mida saab kategoriseerida kui kognitiivselt vähem keerukaid iseloomustab see, et need küsimused põhinevad pigem lihtsamal meeldetuletamise protsessil ning eeldavad varasemalt ette teada ehk piiratud vastuseid (sh suurem osa valikvastustega küsimusi, kuid ka osad avatud vastustega küsimused). Need küsimused ei aita kaasa sellele, et õppijate arusaamades toimuksid sisukamad muutused. Pigem saavad õppijad aktiveerida juba olemasolevat teadmist, mis on ka muidugi teatud olukordades väga vajalik esimene samm. Varasemad uurimused on ka leidnud, et just seda tüüpi küsimused domineerivad õpetajate praktikas klassiruumides (nt Chin, 2006) ning hiljutine uurimus seotuna Avastusrada.ee rakendusega kinnitas sama trendi ka digitaalse õuesõppe rakenduse kasutamise puhul (Malleus, Arro, Jesmin, Kaal, Kangur, Olesk, Puusepp, Terasmaa, Väljataga, 2023).

Küsimused, mis toetavad seda, et õppija saab olemasoleva pinnalt konstrueerida uusi seoseid, mõistmaks paremini keerukaid nähtusi, aitavad paremini kaasa ka tõhusale õppimisele (Benedict-Chambers et al. 2017; Morris ja Chi 2020). Sellised küsimused toetavad näiteks erinevate lahenduste võrdlemist ja analüüsi, kuid ka uute seoste teadlikku loomist. Eraldi on rõhutatud just ka mõiste arengut toetavate küsimuste olulisust õppimisprotsessis Yip (2004). Mõiste arengut toetavad küsimused saab jaotada järgmistesse kategooriatesse:

a) eelteadmiste uurimine – tavateadmiste sõnastamine (nt Mis on Sinu arvates elurikkuse tunnused? Vaata enda ümber ringi ja kirjelda, mida näed, mis võib vihjata kliimamuutustele); Nende küsimuste puhul peaks õppija vastama enda jaoks justkui küsimusele “Mida ma tean ja arvan?”.
b) Väljakutse esitamine – vastuoluliste infotükkide uurimine ja sellele selgituse leidmine (nt Mis muudab elektriauto kasutamise tülikaks või mõnele inimesele võimatuks?; Nende küsimuste puhul peaks õppija vastama enda jaoks justkui küsimusele “Kuidas nii (nt teaduslikul viisil) saab olla ?”.
c) Laiendamine – õpitu pinnalt uute ideede konstrueerimine (nt Sõnasta hüpotees, kuidas meteoroloogilised tingimused (päikesepaiste, tuulisus, valgustatus) mõjutavad õhutemperatuuri koolimaja lähiümbruses.). Nende küsimuste puhul peaks õppija vastama enda jaoks justkui küsimusele “ Seda teades, kuidas toimiksid või X ülesannet lahendaksid?”.

d) Rakendamine – teadmiste uudsetes ja/või konkreetsetes kontekstides kasutamine (nt Astu järve ääres olevale purdele ja katsu vett. Paku, kui soe on hetkel vesi? Mis oleks kõige täpsem viis temperatuuri teada saamiseks endal olemasolevate vahenditega?). Nende küsimuste puhul peaks õppija vastama enda jaoks justkui küsimusele “ Seda teades, kuidas kasutasid seda siin uudses olukorras?”.  

Loe lisaks ka järgnevast õppematerjalist: https://climateracy.eu/et/ mooduli 01 Kliimateadmiste õpetamine valdkonnast.

2.3 Vaata tagasi


Vaata enda märkmetest või meenuta nüüd uuesti esimeses punktis toodud näidisküsimusi ning neile antud Sinupoolseid hinnanguid.

  • Milliseid küsimusi pidasid tõhusaks õppimise toetamisel ja miks?
  • Mida said eelnevast infost teada, mis aitaks Sul enda valikuid paremini põhjendada?
  • Võrdle enda hinnanguid ja põhjendusi eksperdi poolt antud hinnangute ja põhjendustega.

Kuidas elurikkus ja kliima on omavahel seotud?

See küsimus võimaldab õppijal luua seoseid olukorras, kus ta ei ole varasemalt neid seoseid nö selgeks õppinud, ehk kus ta peaks vaid meenutama. Seetõttu võib küsimus olla nii rohkem kui ka vähem tõhus olenevalt õppija taustateadmisest.

Nimeta 3 kliimamuutuste põhjust.

Suure tõenäosusega soodustab see küsimus õppijal meenutamist ning seetõttu ei ole tegemist kognitiivses mõttes sügavamat õppimist toetava küsimusega. See küsimus võib toimida hea nö sissejuhatusena arvestades selle piiranguid.

Selgita, kuidas erineb kondenseerumine aurustumisest?

Oma tüübilt võiks see küsimus taas käivitada sügavamat õppimist, kuid sarnaselt seoseid luua aitava küsimusega oleneb ka selle küsimuse puhul õpilase taust, kus ta võib olla ka selle vastuse varasemalt juba näiteks õpikust pähe õppinud ja siis ei täida see küsimus päris enda algset eesmärki.

Vaata enda ümber ringi – kui palju liike või liikide “jälgi” – sa siin näed? Kas see on pigem liigirikas (elurikas) koht?

See küsimus toetab suure tõenäosusega õppija mõiste arengut ning peaks olema seetõttu pigem tõhus. Õppija peab enda olemasolevaid teadmisi aktiveerima ning neid siis teisele küsimuse poolele vastuse leidmiseks rakendama otsuse tegemisel.

Siin tee ääres olevad tiigid tunduvad mõttetud porimülkad. Missugustele talveunest ärganud tegelastele võiksid need olla soodsad paigad kevadel tegutsemiseks?

See küsimus esitab õpilastele kognitiivses mõttes mõnusa väljakutse ning seetõttu võib seda pidada pigem tõhusaks küsimuseks. Õppijad peavad seadma kahtluse alla midagi, mida nad näevad ning mõtlema sellest kaugemale ja seostama enda teadmistega.

Mis selles piirkonnas, mida siin näed oleks, kui siin poleks vanasti paekivi kaevandatud? Mis Sa arvad, mis siin tulevikus on?

Seda küsimust võib samuti pidada kognitiivselt keerukamaks, sest see võimaldab teadmisi rakendada kontekstist lähtuvalt teisel moel soodustades seeläbi teema paremat mõistmist.

2.4 Mõtikle lõpetuseks, mida tahaksid elurikkuse ja kliima seoste kohta enda õpilastelt küsida?


Siin näed ülesannete panka, kus ülesanded koosnevad erinevatest küsimustest elurikkuse ja kliima valdkonnas.  Mõtiskle, milliste ülesannete ja küsimuse kaudu tahaksid Sina elurikkuse teemat õpetada?

Liigu edasi õpiobjekti teiste peatükkide juurde:

1. osa: Kliimamuutused ja elurikkus. Elurikkuse mõiste
3. osa: Kuidas aitavad nutivahendid tõhusalt õpetada?
4. osa: Avastusraja rakendus
5. osa: Avastusraja kasutamine põhikooli II kooliastmes
6. osa: Õpiobjekti kasutamine õpilastega

opivahend1_avastusraja_kusimuste_pank.xlsx
Eelmine
Järgmine