Metoodilised soovitused õpetajale


1. Kliimamuutused: Sotsiaalselt tundlik ning vastuoluline probleem

Ajaloost võib tuua mitmeid näiteid, kus rahva seas on levinud vastuolulised seisukohad seoses mingi teadusalase küsimusega. Kliimamuutused on üks selline näide. Samas on teadus nüüdseks kindlalt kinnitanud, et kliimamuutused sh globaalne soojenemine toimub ning et inimtegevusel on selles oluline roll, avaldades negatiivset mõju nii ökoloogilistele kui ka sotsiaalsetele süsteemidele (National Research Council, 2010). Majanduslikult edukatest riikidest levivad USA avalikkuses arvamused, mis on ühelt poolt vastuolulised ning teiselt poolt muretud (Leiserowitz, Maibach, Roser-Renouf, & Hmielowski, 2012). Ka paljud poliitikakujundajad (eriti USA-s) eitavad vajadust astuda samme kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks (Brownstein, 2010).

Kliimamuutuste eitajad ei aktsepteeri tõendeid, mis toetavad kliimamuutuste olemasolu, inimkonna rolli globaalse soojenemise põhjustamisel ja/või kliimamõjude tõsidust. Skeptisism, polariseeritus, eriarvamused ning kahtlused on mõisted, mida võib kasutada sellise olukorra iseloomustamiseks (Cook, 2017).

Kliimaalast väärinfot põhjustavad suuresti massimeedias esinevad väärarusaamad kliimamuutuste olemuse kohta (McCright & Dunlap, 2010), mõjutades nii poliitilisi arutelusid kui ka lõppkokkuvõttes, kliimateadust.

Sellest tingitult ringleb kliimamuutustega seoses mitmeid küsimusi nt:

  1. Kas süsihappegaasi tõus põhjustab Maa temperatuuri tõusu või Maa temperatuuri tõus põhjustab süsihappegaasi tõusu?
  2. Kas inimtegevuse tulemusena tekib sama suur kogus, vähem või rohkem süsihappegaasi kui looduslike protsesside tulemusena?
  3. Kas kliima on muutunud aegade jooksul? Kui jah, siis kas praegune kliimamuutus on ajutine muutus, nagu on olnud ka varasemad?
  4. Kas liikide massiline väljasuremine on tänapäeval kliimamuutuste tagajärg või tavaline nähtus?

Kasutatud allikad
https://www.youtube.com/watch?v=u9KxE4Kv9A8
https://www.researchgate.net/publication/274306932_Climate_Change_Skepticism_and_Denial_An_Introduction
Cook, J. (2017). Understanding and countering climate science denial. Journal & Proceedings of the Royal Society of New South Wales, 150.
McCright, A. M. & Dunlap, R. E. (2010). Anti-reflexivity: The American conservative movement’s success in undermining climate science and policy. Theory, Culture & Society, 27(2-3), 100-133.
Karakas, L. D., & Mitra, D. (2020). Believers vs. deniers: Climate change and environmental policy polarization. European Journal of Political Economy, 65, 101948.
Corry, O., & Jørgensen, D. (2015). Beyond ‘deniers’ and ‘believers’: Towards a map of the politics of climate change. Global Environmental Change, 32, 165-174.

2. Kliimamuutuste eitamise taktikad

Kliimamuutuste kohta käiva väärinfo rohkuse tõttu on oluline õpetada õpilasi paremini ära tundma taktikaid, mida kliimamuutuste eitajad kasutavad teaduslike seisukohtade diskrediteerimiseks. Õppematerjalis väljatoodud teaduse eitamise taktikad on levinud ka muude vastuoluliste küsimuste puhul, kuid antud juhul avatakse neid eelkõige kliimamuutuste kontekstis.  Nende kohta on võimalik vaadata ka videoülevaadet. Lisaks on võimalik kasutada kirjalikku materjali koos näidetega, mis on suures osas võetud Eesti Ekspressi artiklist “Akadeemik Lippmaa: globaalne soojenemine on jama!” (17.10.2008, intervjueerija Mart Zirnask).

3. Kliimamuutustega seotud müüdid

”Leidsime [USA] ilmajaamad, mis asuvad kliimaseadmete väljatõmbeventilaatorite kõrval, mis on ümbritsetud asfaltparklate ja teedega, kuumadel katustel ning kõnniteede ja hoonete läheduses, mis neelavad ja kiirgavad soojust. Leidsime 68 ilmajaama, mis asuvad reoveepuhastitega samal aadressil, kus jäätmete kääritamise protsess põhjustab ümbritsevate piirkondadega võrreldes kõrgemat temperatuuri.

Samuti leidsime, et 89 protsenti ilmajaamadest – peaaegu üheksa kümnest, ei vasta riiklikult kehtestatud asukoha nõuetele, mille kohaselt peavad ilmajaamad olema vähemalt 30 meetrit kaugemal kunstlikust kütte- või kiirgavast/peegeldavast /soojusallikast.” (Watts 2009)

Teaduslik arusaam müüdi paikapidavuse kohta:

Kliimamuutustega seotud tõendid pärinevad aastakümneid kestnud intensiivsetest uuringutest ning põhinevad vaatlustel, väli- ja laborikatsetel ning simulatsioonimudelitel (Higgins, 2019). On meelevaldne arvata, et teaduslikud andmed kliimamuutuste kohta on ebausaldusväärsed. Umbes 99% teadlaseid leiab, et praegused kliimamuutused on suurem osas inimtekkelised ning et muutused on väga kiired. Valitsustevahelise Kliimamuutuste Paneeli (IPCC) analüüsi kliimamuutuste põhjuste ja mõjude kohta koostab mitmest tuhandest teadlasest koosnev autorite kollektiiv, kes omakorda refereerib kümnete tuhandete teadlaste uurimistöid.

Teaduslikku arusaama antud müüdi kohta esindavad järgmised allikad:
Climate_Assessment_Credibility_10-2019.pdf (ametsoc.org)
NOAA ESRL Global Monitoring Laboratory

“Kui kavatsete millegi poolt hääletada, siis hääletage soojenemise poolt. Vähem külma tõttu hukkunuid, elamiskõlbulikumad piirkonnad, suurem saak ja pikem kasvuperiood. See on hea. Soojenemine aitab vaeseid.” (John MacArthur)

Teaduslik arusaam antud müüdi paikapidavuse kohta:

Nimetatud müüt põhineb suuresti vaid ülaltoodud John MacArthuri väitel. Teaduslikud tõendid näitavad täpselt vastupidist. Kliimamuutustega kaasaskäivad kuumalained suurendavad otseselt inimeste surmade arvu, sh Eestis. Kliimamuutused on üks olulisi teguried, mis mõjutavad ühiskonda, keskkonda, majandust ja rahva tervist. Juba 2009. a avaldatud artiklis, mis ilmus ajakirjas Scientific American, tõi Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) kliimamuutuste uurijate töörühm välja, et “globaalne soojenemine on [vastutav] igal aastal umbes 150 000 surmajuhtumi eest kogu maailmas” ning nad ennustasid järgmisi kümnendeid silmas pidades nende arvude mitmekordistumist.

Teaduslikku arusaama antud müüdi kohta esindavad näiteks järgmised allikad:
https://www.epa.gov/climate-indicators/climate-change-indicators-heat-related-deaths#:~:text=Some%20statistical%20approaches%20estimate%20that,set%20shown%20in%20Figure%201. https://health2016.globalchange.gov/low/ClimateHealth2016_FullReport_small.pdf

“Kahekümnenda sajandi globaalne soojenemine algas alles 1910. aastal. Selleks ajaks oli süsinikdioksiidi heitkogus juba tõusnud tööstusrevolutsiooni käivitatud söe laialdasest kasutamisest ja heitkogused kasvasid aeglaselt 3,5 gigatonnilt 1910. aastal pea 4 gigatonnini Teise Maailmasõja lõpuks. Just sõjajärgne industrialiseerimine põhjustas globaalse CO2 heitkoguse kiire tõusu, kuid 1945. aastaks oli Maa juba jahtumisfaasis, mis algas umbes 1942. aasta paiku ja kestis kuni 1975. aastani. 32 aastat kestnud kiirele globaalsele temperatuuri tõusule ja vaid väikesele CO2 heitkoguse suurenemisele järgnes 33 aastat aeglast globaalse temperatuuri langust koos CO2 heitkoguse kiire suurenemisega. Järelikult oli IPCC poolt petlik väita, et CO2 heitkoguste suurenemine oli 20. sajandi globaalse soojenemise peamiseks põhjuseks..” (Norm Kalmanovitch).

Teaduslik arusaam müüdi paikapidavuse kohta:

Viimase 800 000+ aasta paleokliima andmed näitavad, et seos temperatuuri ja CO2 vahel on selgelt tuvastatav. Wellingtoni Victoria ülikooli professori James Renwick’i sõnul on teadlased avastanud CO2 rolli planeedi soojenemises juba 19. sajandi keskel. Viimase 2,6 miljoni aasta jooksul, viimaste jääaegade perioodi jooksul, on süsinikdioksiidi sisaldus tõusnud ja langenud koos temperatuuriga, saavutades põhja umbes 180 ppm-i jääaja maksimumi sügavustes ja haripunkti umbes 280 ppm-i juures soojematel jäävaheaegade perioodidel, ütleb ta ülevaates. “Kui minna tagasi, siis CO2 tase oli kindlasti praegusest kõrgem, aga ka temperatuurid.” Teadlased on kindlad, et suurenenud CO2 kontsentratsioon põhjustab Maa temperatuuri tõusu. Kuna CO2 ja muud kasvuhoonegaasid paisatakse atmosfääri, püüavad need kinni suurema osa päikeseenergiast, põhjustades soojenemist. “On selge, et inimmõju on atmosfääri, ookeani ja maad soojendanud,” märgib IPCC oma kuuendas hindamisaruandes.

“Eitajad kahtlevad, kas kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise jõupingutused fossiilkütuste kasutamise vähendamiseks on ülemaailmse arengu jaoks hädavajalikud. On levinud arvamus, et taastuvenergia on kallis. Tuuleenergia on kalleim viis energia tootmiseks kui alternatiivid.” (David Montgomery)

Teaduslik arusaam antud müüdi kohta:

Vaesust suurendavad kliimamuutused, mitte meetmed selle leevendamiseks. “Kliimamuutuste mõjud ja vaeste kogukondade haavatavus kliimamuutuste suhtes võib olla väga mitut liiki. Kliimamuutused vähendavad veelgi juurdepääsu joogiveele, mõjutavad negatiivselt vaeste inimeste tervist ja kujutavad endast reaalset ohtu toiduga kindlustatusele paljudes Aafrika, Aasia ja Ladina-Ameerika riikides. Mõnes piirkonnas, kus elatusvahendite valikud on piiratud, ähvardab saagikuse vähenemine näljahädaga ning seal, kus rannikualadel on oodata maa pindala vähenemist, võib ränne olla ainus lahendus. Kliimamuutuste mõjude makromajanduslikud kulud on väga ebakindlad, kuid tõenäoliselt võivad need ohustada paljude riikide arengut. Seetõttu on eesseisev ülesanne suurendada mõjutatud vaeste kogukondade ja riikide kohanemisvõimet.

Mõjude leevendamise kontekstis peame rääkima nii leevendamisest kui kohanemisest. Kliimamuutuste leevendamine tähendab eeskätt kasvuhoonegaaside heidete piiramist, millega väheneb kasvuhoonegaaside kasv atmosfääris. Kliimamuutuste ulatus ja kiirus sõltuvad suuresti jõupingutustest vähendada kasvuhoonegaaside (KHG) kontsentratsiooni atmosfääris. Mida kõrgem on kasvuhoonegaaside kontsentratsioon, seda suurem on inimeste ja bioloogiliste süsteemide pöördumatute ja tõsiste kahjustuste tõenäosus. Seetõttu on kohanemine vaid üks osa lahendusest. Kliimamuutustega kohanemine tähendab kliimamuutustega kaasnevate riskide vähendamist ja vastupanuvõime suurenemist kliimamuutustega kaasnevate mõjude suhtes. Siia kuuluvad ühelt poolt näiteks hoiatussüsteemid ning teiselt poolt näiteks taristumeetmed nagu rohealade säilitamine. Otsus keskenduda kohanemisele on tahtlik ja tehtud arusaamisega, et kohanemine ei saa asendada leevendamispüüdlusi.

Teaduslikku arusaama antud müüdi kohta esindavad järgmised allikad:
https://www.oecd.org/env/cc/2502872.pdf
https://ec.europa.eu/research-and-innovation/en/horizon-magazine/climate-actions-lift-people-out-poverty-are-often-most-cost-effective
https://www.actionaid.org.uk/our-work/emergencies-disasters-humanitarian-response/climate-change-and-poverty

“Kliima muutub alati. Meil on olnud jääaegu ja soojemaid perioode, mil Teravmägedest leiti alligaatoreid. Jääajad on toimunud saja tuhande aastase tsükliga viimase 700 tuhande aasta jooksul ning varasemad perioodid on olnud praegusest soojemad, kuigi CO2 tase on praegusest madalam. Viimasel ajal on meil olnud keskaegne soe periood ja väike jääaeg.” (Richard Lindzen)

Teaduslik arusaam müüdi paikapidavuse kohta:

“Suurimad globaalsed kliimamuutused Maa lähimas geoloogilises minevikus on jääaja tsüklid, millele järgnevad lühemad soojaperioodid. Mõned viimased neist looduslikest tsüklitest on kordunud ligikaudu iga 100 000 aasta tagant. CO2 sisaldus on viimase 200 aastaga tõusnud enam kui 40%, millest suur osa alates 1970. aastatest, põhjustades inimtekkelist energiabilansi muutumist Maal 1 °C võrra (1,8 °F). Kui CO2 kasv jätkub pidurdamatult, võib selle sajandi lõpuks või varsti pärast seda oodata soojenemist, mis on sama suur, kui jääajast väljuv tõus. Selline soojenemise kiirus on üle kümne korra suurem kui see oli jääaja lõpus, mis on maailma mastaabis kiireim teadaolev looduslik ning püsiv muutus.

Teaduslikku arusaama antud müüdi kohta esindab järgmine allikas:
https://royalsociety.org/topics-policy/projects/climate-change-evidence-causes/question-6/

Õpetamissoovitused

Moodul algab sissejuhatavast videost, mis avab rea kliimamuutustega seotud müüte, et tekitada õpilastes huvi uurida mõnda müüti edasi ning anda hinnang selle paikapidavusele. See tegevus peaks ühtlasi panema õpilasi mõtlema oma eelteadmiste ja arusaamade üle. Ka oodatakse, et õpilased jagaksid oma arusaamu ja mõtteid kaaslastega. Rühmas valitakse etteantud nimekirjast üks müüt edasiseks uurimiseks.

Järgnevalt peavad õpilased püstitama hüpoteesi valitud müüdi paikapidavuse kohta. Uurimistegevused järgivad antud õppematerjalis juhitud uurimuse põhimõtet, st õpilase materjalides antakse ette uurimustegevuse ning eksperimendi kava ja usaldusväärsed allikad, kust leida vastused. Õpilastel palutakse vastata etteantud küsimustele, mis peaksid neid järk-järgult viima hüpoteesi kinnitamise / ümberlükkamiseni / vastuseni uurimisküsimusele ning müüdi paikapidavuse hindamiseni. Kuna müüdi “Globaalne soojenemine on tegelikult kasulik” uurimistegevusi on tunduvalt rohkem kui teiste müütide puhul, siis võiks antud müüdiga seotud väited jagada ära kas rühma sees nii, et iga rühmaliige uurib erinevat väidet või kui rühmi on rohkem kui müüte, siis rühmade vahel. Pärast tutvumist kliimamuutuste eitamise taktikaid tutvustava videoga otsivad õpilased neid ka seoses valitud müüdiga ehk vastavad küsimusele, millise konkreetse(te) taktika(te)  tulemusena on antud müüt nende arvates tekkinud.

Õpilased valmistuvad oma uurimistulemusi tutvustama kaaslastele, valides kas lühivideo, postri, slaidiesitluse vmt vormi. Uurimistulemuste esitlemisel annavad õpilased üksteisele konstruktiivset tagasisidet kasutades näiteks eeltoodud kriteeriume (Vt Hindamine). Viimaseid võiks õpilastele tutvustada juba tegevuse 4 alguses.

Viimases tegevuses on õpilastel võimalus kõrvutada oma õpitud loodusteaduslikke teadmisi isiklike arusaamade ja väärtustega ning rakendada neid loovalt sotsiaalselt tundlikus igapäevaelulises olukorras (osaledes juhtumiuuringus “Tülikas naaber”).

Kõik müüdid on toetatud taustainfoga, mis selgitab iga müüdi taga olevat kaasaegset teaduslikku arusaama, võimaldades õpetajal saada kiire ülevaate moodulis käsitletud teemade kohta (Vt 2. Kliimamuutuste eitamise taktikad).

Eelmine
Järgmine