- Avaleht
- Saateks
- Kliimamuutuste ABC
- Sissejuhatus
- A Põhjused
- A1 Kliima ja kliimasüsteem
- A2 Kust me teame, et kliima soojeneb?
- A3 Senised kliimamuutused Põhja-Euroopas ja Eestis
- A4 Kliima soojenemine on inimtekkeline
- A5 Kasvuhoonegaaside heite tekketegurid
- A6 Kliima tulevik sõltub meist endist
- A Ettekanne – Kliimamuutuste ABC põhjused
- A Ettekanne – Kliimamuutused minevikus ja tänapäeval
- A Ettekanne – Kliimamuutuste kultuurimärgid
- A Ettekanne – Kas Eesti tulevik on tormisem?
- A Ettekanne – Milleks kliimaajalugu?
- A Ettekanne – Inimtegevuse mõju Maa kliimale
- B Mõjud
- B1 Maa kliima tulevik
- B2 Põhja-Euroopa ja Eesti kliima tulevik
- B3 Kliimamuutused vähendavad elurikkust
- B4 Kliimamuutused vähendavad loodushüvede kättesaadavust
- B5 Kliimamuutused ohustavad inimühiskonda
- B Ettekanne – Kliimamuutuste ABC mõjud
- B Ettekanne – Kliimamuutused ja maakasutus
- B Ettekanne – Võõrliikide invasioonid – ajas pöördumatu protsess
- B Ettekanne – Põllumajandus muutuvas kliimas
- B Ettekanne – Kuidas muutuvas kliimas hästi hakkama saada – rannikute näide
- B Ettekanne – Muld ja kliimamuutused
- C Lahendused
- C1 Kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamine
- C2 Üksikisikute ja kogukondade, ettevõtete ning riikide roll heitkoguste vähendamisel
- C3 Rahvusvaheline kliimapoliitika heitkoguste vähendamiseks
- C4 Vältimatute kliimamuutustega kohanemine
- C Ettekanne – Kliimamuutuste ABC lahendused
- C Ettekanne – Kultuuri roll rohepöördes ja tasaarengus
- C Ettekanne – Jätkusuutlikud rakendused energiatehnoloogias
- C Ettekanne – Mineviku õppetunnid ökosüsteemide taastamisel
- C Ettekanne – Kestlik areng – kuidas sellest mõelda ja mida selleks teha?
- C Ettekanne – Muutuv kliima, muutuv keskkond – ühiskonna reageeringud sellele ajaloolises vaates
- C Ettekanne – Kliima ja ühiskond
- Kliimamuutuste ABC praktiline ülesanne
- Kliimamuutuste ABC lisaülesanded
- Prindi “Kliimamuutuste ABC” (est) pdf
- Prindi “Kliimamuutuste ABC” (rus) pdf
- Õppematerjalid
- Sissejuhatus
- Elurikkus
- Kodukoha elurikkus ja kliimamuutuste mõju sellele (alusharidus)
- Puu looduses ja loodus puul (põhikooli I kooliaste)
- Elurikkus, kliima ja avastusrada (põhikooli II ja III kooliaste)
- 1. osa: Kliimamuutused ja elurikkus. Elurikkuse mõiste
- 2. osa: Kuidas aitavad küsimused kaasa tõhusale õppimisele?
- 3. osa: Kuidas aitavad nutivahendid tõhusalt õpetada?
- 4. osa: Avastusraja rakendus
- 5. osa: Avastusraja kasutamine põhikooli II kooliastmes
- 6. osa: Õppematerjali kasutamine õpilastega tunnis
- Kliimamuutuste mõju elurikkusele (gümnaasiumiaste)
- Putukad ehk kliimamuutus maasikamaal (huviharidus)
- Mets ja kliimamuutused (huviharidus)
- Kliimamuutused dendropargis – avastusrada (huviharidus)
- Pilk ajalukku läbi puu aastarõngaste (huviharidus)
- Kunst ja ürask kliimateadlikkuse väljendusena (huviharidus)
- Käsitöö ja muld kliimateadlikkuse väljendusena (huviharidus)
- Muutused keskkonnas
- Ilm meie ümber. Kliima soojenemine (alusharidus)
- Toimetulek keskkonna muutustega ja kohanemine (alusharidus)
- Ilm meie ümber. Toimetulek muutustega (põhikooli I kooliaste).
- Kliimamuutustega kohanemine: Kuumus (põhikooli II ja III kooliaste)
- Kaduv toit (põhikooli II ja III kooliaste)
- Kliimamuutused: Müüdid ja tegelikkus (gümnaasiumiaste)
- Kunst ja muld kliimateadlikkuse väljendusena (huviharidus)
- Maa energiabilanss (huviharidus)
- Tootmine ja tarbimine
- Tootmine ja materjalid (alusharidus)
- Tarbimise vähendamine (alusharidus)
- Soovid ja vajadused. Tarbimise vähendamine (põhikooli I kooliaste)
- Maale mahtuv majandus (põhikooli II ja III kooliaste)
- Kliima ja õiglus (põhikooli II ja III kooliaste)
- Kliimamuuutused, energia ja elustiilid (gümnaasiumiaste)
- Elamu disainimine ringmajanduse põhimõtetest lähtuvalt (gümnaasiumiaste)
- Kliimamuutuste mõju majandustegevusele (gümnaasiumiaste)
- Süsinikujalajälg – mis ja kuidas? (huviharidus)
- Ideepank (jalgpallist kunstiringini) (huviharidus)
- Õppematerjalid erivajadustega õppijale
- Sõnastik
Mineviku õppetunnid ökosüsteemide taastamisel
Triin Reitalu
Taastamisökoloogia teadur
Maastike elurikkuse töörühm, Tartu Ülikool
Kui räägime käimasolevast kliimakriisist ei tohi ära unustada ka elurikkuse drastilist vähenemist, nii et tegelikult on meil suisa kaks kriisi – kliima- ja elurikuse kriis. Alates möödunud sajandi teisest poolest on elurikkuse seisund halvenenud üle Euroopa ja pea kõigis ökosüsteemides. Kliima ja elurikkuse kriisid on omavahel tihedalt seotud ja üht ei saa lahendada teiseta. Suureskaalaline looduslike ja pool-looduslike ökosüsteemide taastamine loob eeldused nii kliimamuutuste kui elurikkuse kao trendide pööramiseks paremuse poole. Ökosüsteemide taastamise all ei mõelda siin mitte lausalist ajaratta tagasi pööramist vaid ökosüsteemide funktsioonide (näiteks süsiniku sidumine, mulla teke, magevee ringe) taastamist nii, et need toetaksid elurikkust ja inimühiskonda.
Konkreetsetes maastikes taastamise otsuseid tehes on siiski ülioluline pöörata pilk minevikku ja mõista, milline on selle koha ajalugu. Eesti on looduslikult metsamaa, aga aastatuhandete pikkuse inimajaloo vältel on meil kujunenud väga liigirikad ja funktsionaalselt mitmekesised pool-looduslikud kooslused (aruniidud, puiskarjamaad, puisniidud, rannaniidud). Nii võiks pika ajalooga liigirikastel pärandniitudel jätta metsa istutamata ja taastada karjatamine või proovida mõnel muul moel avatud kooslusi säilitada. Ka metsamajanduslikke otsuseid tehes tasuks pöörata pilk minevikku – praegu istutatavad puud saavad täiskasvanuks 70–80 aasta pärast, mil Eestisse ennustatakse hoopis teistsugust kliimat. Täna isutatud kuused ja männid end selles kliimas ilmselt hästi ei tunne ja pigem tasuks pilk pöörata Eesti Holotseeni kliimaoptimumi aegsesse metsaökosüsteemi, mil valdavad olid laialehised puud nagu tamm, vaher ja jalakas.
Hoolimata sellest, et aega tagasi ei pööra, on meil oma loodust taastades siiski minevikust palju õppida, eriti just konkreetsetes maastikes ja kooslustes taastamise otsuseid tehes. Nii mineviku kliimamuutused kui varajane inimmõju on olnud olulised meie ökosüsteemide kujundamisel. Samamoodi mõjutavad meie praegused otsused lastele ja lastelastele pärandatava Eestimaa nägu.
Siin on esitatud küsimus, millele võiks mõelda ettekande vaatamise eelselt ja järgselt.
Miks ei ole mõistlik süsiniku sidumise eesmärgil pärandniidule metsa istutamine?
Triin Reitalu ettekanne teemal „Mineviku õppetunnid ökosüsteemide taastamisel“, salvestatud Pärnus õppematerjali „Kliimamuutuste ABC“ koolitusel 03.03.2023.
Triin Reitalu ettekanne „Mineviku õppetunnid ökosüsteemide taastamisel“
