Metoodiline materjal õpetajale (kooli esimene aste; tarbimise vähendamine).

ai-lego_01

Esitatud materjal sisaldab kuut tegevuskava: “Soovid ja vajadused”, “Reklaam ja liigne tarbimine”; “Asjad ja nende kasutusaeg”; “Toidu tootmine ja päritolu” ning “Vanavanemate meenutused ja pilguheit tulevikku”.

Tegevuskavade täpsemad kirjeldused leiate allpool esitatud pealkirjadele klõpsates. Õpilastele mõeldud töölehed jm leiate eraldi lehelt (“Materjalid õpilastele“).

Õpiväljundid: õpilane

  • selgitab soovide ja vajaduste erinevusi; 
  • koostab koostöös kaasõpilas(te)ga vajaduste püramiidi.

Soovituslik tegevuskava

  1. Tarbimise teemat sissejuhatavas ülesandes analüüsivad õpilased oma soove ja vajadusi. Selleks paluge õpilastel:
    • kirja panna kümme “asja”, mida nad vajavad;
    • reastada (nummerdada) kirjapandud asjad tähtsuse järjekorda;
    • tõmmata joon alla nendele asjadele, mis on eluliselt vajalikud (milleta pole võimalik elada);
    • kirjutada eraldi välja need asjad, 
      • mis kuuluvad pigem soovide alla (ja pole eluks esmavajalikud),
      • millest ollakse valmis loobuma ja millest mitte.
    •  arutleda suuremas ringis (3-4-liikmelistes gruppides), missugused tegurid mõjutavad meie soove ja vajadusi.
  2. Seejärel paluda õpilastel rühmatööna koostada taaskasutuspõhimõttel vajaduste püramiid (vajaduste kirjapanekuks võib kasutada vanades ajakirjades sisalduvaid fotosid/joonistusi/jooniseid või paluda lastel endil joonistada).
  3. Tegevuse lõpus toimub rühmatööde tulemuste jagamine tervele klassile.

.

Vahendid: vajaduste püramiid (Maslow püramiid, vt joonist 1) asjade pildid või vanad ajakirjad, kinnitusvahendid (nt kleepkumm, magnetid) või liim

Kasutatud allikad:

Desmet, P., & Fokkinga, S. (2020). Beyond Maslow’s Pyramid: Introducing a Typology of Thirteen Fundamental Needs for Human-Centered Design. Multimodal Technologies and Interaction, 4(3), Article 3. https://doi.org/10.3390/mti4030038

Õpiväljundid: õpilane

  • selgitab reklaamide mõju tarbimisele;
  • arutleb liigse tarbimise tagajärgede üle looduskeskkonnale ja inimestele; 
  • koostab koostöös kaasõpilastega tarbimise vähendamisele suunatud reklaami. 

Soovituslik tegevuskava

  1. Reklaamklipi vaatamine, näited võimalikest reklaamidest:
  2. Arutelu. Võimalikud küsimused aruteluks:
    • Mida te reklaamitud too(de)te kohta teada saite?
    • Missuguste nippidega ahvatletakse teid seda/neid toodet/tooteid ostma? 
    • Kas esitatud/näidatud too(de)te kasutamine teeb teid toredaks, heaks, lahedaks, annab supervõimed jne?
    • Mis siis juhtub, kui te ei saa reklaami(de)s esitatud mänguasja, maiustust vmt?
  3. Võimalusel uurige reklaamis nähtud toodet/tooteid lähemalt:
    • Missugustest materjalidest on toode valmistatud? (Näiteks üllatusmunas võib eristada mitu kihti: pakend (mis sisaldab alumiiniumi; šokolaad; plasttops, mis omakorda sisaldab plastmänguasja ja paberist juhendit mänguasja kokkupanekuks.)  
    • Kust kohast toode on pärit? Võite uurida päritolumaa asukohta gloobuselt või maakaardilt.
    • Võite vaadata filme toodete tootmisprotsessi kohta (jogurti, šokolaadi, plasti tootmine).
  4. Rühmatööna tarbimise vähendamisele suunatud reklaami koostamine.
    • Ajurünnak “Tarbimise plussid ja miinused” teadmiste ja loovuse aktiveerimiseks. Õpetaja või lapsed ise kirjutavad vastusevariandid tahvlile. Vajaduse korral suunab õpetaja küsimustega. Mõned märksõnad, millele võiks tähelepanu pöörata:
      1. Metsade maharaiumine a) puidutööstuse tarbeks (mööbel, ehitus, paber, mänguasjad jne), b) kütteks, c) linnade laiendamiseks ja põllumaade saamiseks, näiteks vihmametsade asemele sojapõldude loomine, õlipalmi istanduste rajamine (seebi,  kosmeetikavahendite, toiduainetööstuse tarbeks).
      2. Looduslike elupaikade ja -rikkuse hävimine (metsade maharaiumine, põllumaade ja asumite rajamine, inimtekkelised kliimamuutused jne).
      3. Maavarade liigkasutamise tõttu nende kättesaadavuse vähenemine ning tootmisest ja tarbimisest tekkivad jäätmed (sh kasvuhoonegaasid). Näiteks  riidetööstus  ja mänguasjatööstus nõuab tohutult ressursse (nafta, vesi), tekitab keskkonnareostust ja meeletus koguses prügi, millega ei osata midagi peale hakata ja mis loodusesse jõudes (prügisaared 1, prügisaared 2) kahjustab elusorganisme (nt veeloomadest vaalad).  
    • Reklaami välja mõtlemine, koostamine ja esitlemine. Tulem võib olla erinev – poster, rollimäng, etendus, pantomiim, tants, suunamudija video vm. 
    • Arutelu tutvustatud reklaamide põhjal: milliseid elemente reklaamides kasutati? Kas teie esitatud reklaamid aitaksid tarbimise vähendamisele kaasa?

Vahendid: videod, tööjuhis õpilastele (õpilaste materjalide all) , maakaart või gloobus.

Õpiväljundid: õpilane

  • vaatleb, võrdleb ja kirjeldab asjade omadusi; 
  • arutleb asjade vajalikkuse üle; 
  • koostab koostöös rühmakaaslastega juhendid teadlike ostuvalikute tegemiseks; 
  • (koostab loovtöö).

Soovituslik tegevuskava

  1. Iga õpilane võtab tundi kaasa (koostöö lapsevanematega)
    • ühe (mängu)asja, mis on talle kaua aega olnud oluline ja armas ning mida ta endiselt kasutab;
    • ühe (mängu)asja, mida ta on väga tahtnud, kuid mille kasutus(mängimis)aeg oli lühike ning mis on jäänud kuskile seisma.
  2. Kaasa toodud asjad paigutatakse kahe eraldi laua peale (ühel olulised, pika kasutusajaga; teisele vähem olulised, seisma jäänud asjad). Lapsed jagatakse rühmadesse ning palutakse neid asju lähemalt uurida. Abistavad küsimused:
    • Kuivõrd laudadele asetatud asjad üksteisest erinevad? Milles erinevused seisnevad?
    • Miks teie hinnangul kasutatakse ühel laual olevaid asju kauem ja teisel laual olevaid lühikest aega?
    • Mis paneb inimesi palju asju soovima?
  3. Rühmatöö tulemuste esitamine ja arutelu.
  4. Kokkuvõtteks koostavad rühmad juhised lastele ja lastevanematele teadlike ostuvalikute tegemiseks. Abistavad küsimused:
    • Mida teha, et meie elus oleks vähem asju, mille kasutusaeg jääb lühikeseks? 
    • Mida teha, et asju ei koguneks koju nii palju?
    • Mida teha kasutuseta jäänud tervete ja puhaste asjadega, et ei peaks neid ära viskama?  
  5. Kooli kaasa toodud asjadest võiks teha  näituse, mille kuraatorid on lapsed ise (ühistöö). 
  6. Kodune loovtöö “Kui ma oleksin (mängu)asi.” Abistavad küsimused: 
    • Milline (mängu)asi ma tahaksin olla ja miks?
    • Millest ma oleksin tehtud ja milline ma välja näeksin?
    • Millist elu ja tulevikku ma endale sooviksin? 
  7. Õpilaste soovi korral võib korraldada asjade vahetuse või annetamise. 

Vahendid: kaasa toodud (mängu)asjad, rühmatöö juhend (õpilaste materjalide all).

Õpiväljundid: õpilane

  • arutleb (õpetaja juhendamisel) jogurti valmistamise etappide üle;
  • koostab jogurti olelusringi skeemi (valmistamise etapid); 
  • arutleb (õpetaja juhendamisel) toidutootmise keskkonnamõjude üle. 

Soovituslik tegevuskava

Tunnile võiks eelneda tervisliku toitumise teemaline tund, mille käigus on uuritud toidu koostist, energiasisaldust, päritolu, mõju tervisele jne. 

  1. Õpetaja alustab tundi jogurtipaki, pudeli, topsi või selle pildi näitamisega ning küsib lastelt, kuidas jõuab see toode nende toidulauale. Laste vastuste põhjal võib teha veebipõhise sõnapilve (mentimeter.com; answergarden.com) või kirjutada tahvlile. 

       

Foto allikas: Actimel.co.uk

2. Õpetaja palub seejärel rühmades arutleda ja visandada skeem või joonis jogurti valmimise etappidest ehk mida on selleks tehtud, et jogurt jõuaks nende toidulauale. Õpetaja võiks julgustada neid oma arvamusi avaldama, kartmata eksimist.  Lubatud on ka fantaasia. 

3. Õpetaja näitab õpilastele videot olelusringi hindamise kohta (video link), video on küll ingliskeelne, kuid visuaalselt arusaadav. Video vaatamise käigus pöörata tähelepanu märgistele ning need lastega filmi alguses läbi rääkida (vt altpoolt).

  Pilt

4. Õpilased täiendavad oma skeeme või jooniseid videolt saadud info põhjal. Skeemi täiendamiseks võib kasutada pilte vanadest ajakirjadest, ajalehtedest vm. Soovi korral võivad nad skeemi (maasikajogurti  olelusringi) teha ka arvutis (õpetaja saab vajaduse korral tutvuda veel ketšupi olelusringiga järgmise allika kaudu: Talve, S. (Koost). (2012). Ketšupi olelusring. Tartu: TÜ Loodusmuuseum).

5. Lapsed tutvustavad oma rühmatöid, toimub arutelu. Abistavad küsimused: 

  • Milline on toiduaine (jogurti) tootmise keskkonnamõju?
  • Kas ja kuidas oleks keskkonnamõju võimalik vähendada?
  • Millised võimalused on tühjaks saanud pakendi (pudeli, topsi vm) kasutamiseks? 

6. Võimalikud lisategevused: õppekäigud maasikakasvatajate või piimafarmi, piimandusmuuseumi Imaveres, meiereisse.

Õpiväljundid: õpilane

  • koostab paaristööna infovoldiku või reklaampostri; 
  • tutvustab üht Eestis looduslikult või traditsiooniliselt kasvatatavat toidutaime; 
  • osaleb klassi kokaraamatu koostamisel;
  • valmistab koostöös ühe lihtsa toidu, kasutades kohalikku toorainet.

Soovituslik tegevuskava

  1. Arutelu selle üle, milliseid kohalikke (sh ka looduslikke) toidutaimi õpilased teavad ja/või ise kasvatavad. Õpetaja kirjutab taimenimetused tahvlile, vajaduse korral suunab arutelu küsimustega.
  2. Õpilased (paaristööna) valivad ühe toidutaime, mida hakkavad lähemalt uurima. Toetavad märksõnad:
    • taime nimetus (sh rahvapärane);
    • iseloomulikud tunnused (milliste tunnuste alusel ära tunned);
    • kus seda toidutaime leida võib (metsas, põllul, aias vm);
    • mis teeb selle taime inimese jaoks oluliseks (mida saab sellest teha);
    • millised taimeosad on söödavad;
    • missuguseid huvitavaid toite annab uuritud toidutaimest valmistada;
    • otsi üks lihtsam retsept, kus seda toidutaime kasutatakse.
  3. Atraktiivse infovoldiku koostamine. Selle võib koostada kas käsitsi (paberkandjal), eelistades taaskasutatavaid materjale, või  digitaalses keskkonnas (canva.com; genial.ly; padlet.com; Google esitlust jne). Infovoldik võiks mõjuda kohaliku toidutaime reklaamina, samas sisaldama ka olulist teavet!
  4. Infovoldikute tutvustamine ja toidutaime reklaamimine.
  5. Tutvustatud toidutaimede kohta ühise kokaraamatu koostamine ja valitud retseptide abil toitude valmistamine ja maitsmine.

Õpiväljundid: õpilane

  • intervjueerib oma vanavanemaid ja vanemaid;
  • võrdleb vanavanemateaegset elu-olu praegusaja võimalustega;
  • pakub võimalusi kliimamuutuste leevendamiseks ja sellega kohanemiseks;
  • koostab intervjuu tulemuste ja ühiste arutelude põhjal rühmakaaslastega ajatelje.

Soovituslik tegevuskava:

  1. Kodune töö: vanavanemate ja vanematega intervjuutegemine, salvestamine (kirjutamine). Toetavad küsimused (vastamisel võiksid (vana)vanemad mõelda ajale, mil nad olid sama vanad kui küsitleja): 
    • Mis aastal sündisid?
    • Milline oli sinu kodu (millised võimalused olid kodus – küte, soe vesi, kui palju ruumi jne)?
    • Milline oli koolitee? Kuidas sinna liikusid?
    • Kust oli pärit toit? Mis oli lemmikmaiustus?
    • Millega mängisid? Millised olid lemmikmänguasjad? Mida mängisid sõpradega?
    • Milline oli kaugeim reisi sihtkoht? Millise transpordivahendiga sinna reisisid?
    • Mis sind rõõmustas, kui olid sama vana kui mina? Mis sind rõõmustab praegu?
  2. Ajatelje koostamine (matemaatika) rühmatööna. Teljele läheks keskele MINA, vasakule vanavanemad ja vanemad; paremale lapsed, lastelapsed. Ajateljele märgitakse aastaarvud, kui
    • intervjueeritud vanavanemad olid sama vanad kui lõpilane praegu;
    • intervjueeritud vanemad olid sama vanad kui õpilane praegu;
    • õpilastöö aasta;
    • õpilane on sama vana kui vanemad praegu;
    • õpilane on sama vana, kui vanavanemad praegu.​​​​
  3. Tulevikuvisiooni loomine (arutelu rühmatööna):
    • Mida mina saan teha või tegemata jätta, et kliimamuutuste mõju vähendada?
    • Missuguseid oskusi on meile armsatel inimestel vaja, et tulevikus, muutunud kliima tingimustes hästi hakkama saada?
  4. Intervjuu ja tulevikuvisiooni põhjal koostatakse ajatelg. Ajatelje vasakule poolele kirjutatakse (või nt joonistatakse) intervjuu tulemused, MINA-st paremale tulevikuvisioon. Ajatelje “ümber” kujundatakse poster.
  5. Loodus- ja inimeseõpetuse tundides kokkuvõtvad arutelud a) millega tegelesid ja mängisid meie esivanemad; b) mille poolest erineb tänapäeva laste elu vanavanemate lapsepõlvest; c) milline võiks olla meie laste ja lastelaste tulevik; d) milliseid oskusi on neil vaja, et tulevikus hakkama saada?

RAAMATUD

  1. Albertini, S. & Pocaterra, C. (2022). Mis on biomajandus. Tartu: Civitta Eesti AS.
  2. Eesti taimed. (2022). TÜ: MRI Loodusteaduste didaktika lektoraat. https://bio.edu.ee/taimed/ 
  3. Luik, A. (2021). Porgand Piia seiklused. Tartu:  SA Eesti Maaülikooli Mahekeskus. https://dspace.emu.ee/xmlui/bitstream/handle/10492/7000/Porgand%20Piia%20seiklused%202021.pdf?sequence=1&isAllowed=y  
  4. Magnason, A. S. (2022). Ajast ja veest. Jutustus tulevikust. Postimehe kirjastus OÜ.
  5. Talve, S. (Koost). (2012). Ketšupi olelusring. Tartu: TÜ Loodusmuuseum.
  6. Vinter, K. (2010). Meediamängud lasteaias. Tallinn: Kirjastus Ilo. https://www.digar.ee/arhiiv/nlib-digar:122691
Eelmine
Järgmine
Accept Cookies