Kodukoha elurikkus ja kliimamuutuste mõju sellele

Keskkonnateadlikkuse omandamise protsessi võib kujutada trepina, mille alumiseks astmeks on oskus viibida looduses, sellele kahju tekitamata ja kõrgeimaks astmeks võime reguleerida oma igapäevast elutegevust nii, et selle mõju elukeskkonnale oleks võimalikult positiivne. Keskkonna- ja kliimateadlikkuse kujundamine algab juba 3.–4. eluaastal, mil lapsed avastavad esimesed kogemused looduses ning kujunevad nende väärtushinnangud ja käitumisreeglid, luues aluse edaspidiseks arenguks. Lapse teadlik suunamine ja väärtushinnangute kujundamine ning neile toetuvate reeglite kokkuleppimine ja looduses täitmine loob tugeva aluse edasiliikumiseks „trepi“ järgmistele astmetele. Keskkonnateadlikkuse kujunemise järgmisi etappe ei saa seostada mingi kindla vanusega. See, kuidas inimene loodust mõistab ja tajub, on väga individuaalne. Olenemata sellest, millisel astmel parasjagu ollakse, on võimalus viibida ehedas looduskeskkonnas väga oluline. Lastel ja noortel peab olema võimalus tunnetada ja läbi elada seda inspiratsiooni, mida aktiivne looduses viibimine neile annab.

Loodust tuleb õppida tundma läbi looduses viibimise, ilma kindla õpieesmärgita, võimaldades kõikidel meeltega ümbritsevat keskkonda tajuda ja ennast hästi tunda. Meie tegevus mõjutab otseselt loodust, kuna oleme osa sellest. Inimese eluviisist ei sõltu mitte ainult tema enda ja teiste inimeste tervis ja heaolu, vaid ka ümbritseva looduse muutumine. Oluline on looduse ja loodusvarade väärtustamine ning teadmised, kuidas mõjutab inimese tegevus loodust. Lastele tutvustatakse ka esivanemate looduskäsitlust (uskumused, et loodusel on suur jõud mõjutada inimese elu, andide viimine metsavanale jne) ja rahvatraditsioone ning kombeid ja tavasid, kus oluline roll oli aastaaegade vaheldumisest tingitud muutustel looduses. Väga suur on inimese mõju loodusele just säästmist või raiskamist arvestades. Lastega tuleb arutleda nende teemade üle, kuidas saavad nemad oma igapäevategevusega looduskeskkonnale head teha, millised säästmise ja loodusest hoolimise tegevused on neile jõukohased. Looduse tundma õppimine võimaldab eri tegevuste ja teemade ulatuslikku integratsiooni ning loodusega ja looduslike vahenditega saab seostada suurt osa õppetegevustest. Erinevate keskkondadega tutvumise parimaks viisiks on õue minek ja õues õppides erinevate aktiivõppe metoodikate rakendamine. Teemasid ja vaadeldavaid objekte valides lähtutakse koduloolisuse printsiibist, st üldjuhul tutvutakse nende objektidega, millega on lapsel vahetu kontakt, mille toel tekib lapsel arusaam looduse terviklikkusest, seostest looduses ja enda rollist selles. Oluline on erinevate kodukohale iseloomulike taime- ja loomaliikide tutvustamise juures välja tuua ka nende seos elupaigaga ja omavahelised seosed – milliseid taimi on vaja, et putukatele oleks tagatud elutingimused, kuidas on elurikkuse säilitamisel seotud omavahel putukad ja linnud jne.  

Õpiväljundid: õpetaja

1) teab, kuidas elurikkus on seotud kliimamuutustega;
2) oskab suunata lapsi teadvustama elurikkuse olulisust kliimamuutuste kontekstis.

Eesmärgid: Teema käsitlemise eesmärgiks on, et laps õpiks  ümbritsevat looduskeskkonda jälgima ja  tunnetama terviklikult. Tutvustada  lapsele lähiümbrusele iseloomulikke taime- ja loomariigi esindajaid ja nende omavahelisi seoseid. Võimaldada tegevusi, mille käigus saab ta esmase ettekujutuse enda ja teiste rollidest elukeskkonnas ning inimese tegevuse mõjust kliimale.

Õpiväljundid: laps  
1) kirjeldab kodukoha loodust ning tuntumaid taimi, seeni ja loomi;
2) kirjeldab loodust ja inimeste tegevusi erinevates ajatsüklites: ööpäev, nädal, aastaring;
3) selgitab öö ja päeva vaheldumise ning aastaaegade mõju ilmastikunähtustele;
4) selgitab, miks on valgus, temperatuur, vesi, muld ja õhk taimedele, loomadele ning inimestele tähtsad;
5) suhtub ümbritsevasse hoolivalt ning käitub seda säästvalt;
6) mõistab ning märkab enda ja teiste tegevuse mõju ja tagajärgi keskkonna elurikkusele (Õppe- ja kasvatustegevuse valdkonnad);
7) tutvub mõistega kodukoha elurikkus;
8) märkab kodukoha elurikkust ning selle muutusi lühemas ning pikemas ajavahemikus;
9) väärtustab liigirikkust oma lähemas ümbruses;
10) mõistab kohaliku taimestiku ja loomariigi iseloomuliku mitmekesisuse olulisust ja selle seost kliimamuutustega.

Tabel 1. Teemakohased õpiväljundid vanuseti. (Allikas: Õppe- ja kasvatustegevuse valdkonnad).

Looduskeskkond

Kodukoha loodus: kodupaiga mets- ja koduloomad, taimed, seened ja putukad ning veekogud; loomade elupaigad ja eluviisid, nende välimus, kasv ja areng; seente kasvukohad ja vajadused, nende välimus, kasv ja areng; taimede kasvukohad ja vajadused, nende välimus, kasv ja areng; veekogude erinevused; loomade ja putukate mitmekesisus ning iseloomulikud tunnused, nende elu erinevatel aastaaegadel ja erinevates elukeskkondades (maismaa, vesi, õhk, muld), nende eluks vajalikud tingimused. Laps tutvub kodukoha puude, põõsaste, rohttaimede ja seentega ning nende mitmekesisusega, muutustega aastaaegade rütmis ning taimedele iseloomulike tunnustega erinevates kasvukohtades. Veekogudega tutvumist alustatakse kodukohast. Kui laste elukohale on lähim veekogu jõgi, siis uuritakse ja vaadeldakse seda eri aastaaegadel, erinevate ilmaoludega ja erinevatel päeva osadel. Tehakse tutvust ka sealse taimestiku ja loomastikuga.

Muutused looduses: aastaaegade vaheldumine ja selle rütmilisus; ilmastikunähtused; öö ja päev: nende vaheldumine ja sellega seotud muutused looduses; inimese tegevused eri aastaaegadel. Kõik elusorganismid kasvavad ja arenevad ja looduses on võimalik seda jälgida. Vaadelda saab aastaaegade vaheldumist ja ilmamuutuste mõju taime- ja loomariigile ning ka inimesele. Huvitav on jälgida ilmastikunähtusi olles otse nende keskel (vihmasadu, udu jne).

Elus- ja eluta loodus: valguse, soojuse, vee ja õhu tähtsus; elukooslused: mets, soo, raba, niit. Valitavad teemad ning tegevused peavad võimaldama juhtida laste tähelepanu eluks vajalikele tingimustele (valgus, soojus, niiskus, muld ja toitained mullas). Tutvustades lastele elukooslusi (mets, soo jne), käsitletakse loomade ja taimede kohastumist (kaitsevärvus, toitumissuhted, pesitsuse iseärasused jne). Inimese mõju loodusele: tööd looduses; esivanemate looduskäsitlus ja rahvakalender; loodushoid, säästev eluviis.
Allikas: Õppe- ja kasvatustegevuse valdkonnad

Meetodid. Teema käsitlemise peamine meetod on vaatlus ja õppekäigud. Vaatluse läbiviimiseks valitakse ja märgistatakse kindel liigirikkal rohealal paiknev koht lasteaia ümbruses (kui liigirikast paika pole, siis selle ala loomine). Igal aastaajal viiakse läbi vähemalt üks vaatlus ning võrreldakse vaatlustulemusi (nt kas iga kord nägin kõiki esimesel vaatlusel märgatud taimi ja loomi 5-7a). 

Vaatluse käigus on oluline vaatlustulemuste dokumenteerimine (vaatluspäevik, mõistekaart, vaatlusleht, joonistused, fotod, voolingud, meisterdused, laste ütluste/mõtete kogumine jne). Vaatluse ajal ja sellele järgnevalt kasutatakse mitmesuguseid lapse kõnet aktiveerivaid tegevusi nagu kirjeldamine ja arutlemine (analüüsimine).

Vahendid. Luubid, digimikroskoobid, binoklid, peeglid, kahvad, vaatlustabelid, pildiraamatud, teatmikud, töölehed, loodusvaatluse nutirakendused (Siuts, PlantNet, Goolge Lens jne), digitaalne jutupliiats, kaamera või fotoaparaat, pintsetid, piktogrammid, töölehed, kunstitarbed, kogumiskastid  jne. 

Järgnevas loetelus on mõningaid näiteid võimalikest tegevustest lasteaias. 

puu_vaatlustabel.pdf

taime_vaatlusleht.pdf

putuka_vaatlusleht.pdf

loodusvaatlusleht.pdf

linnuvaatlusleht.pdf

taimeluup.pdf

Järgnevas loetelus on mõningaid näiteid tegevustest, mis toetavad teema käsitlemist lasteaias. 

Järgmiste tegevuste kaudu saab õpetaja hinnata lastel õpiväljundite saavutatust. 

3- aastane: Jalutuskäigul paluda lastel otsida neile tuttavaid rohttaimi ja puid ning nimetada neid (nt võilill, ristik, ülane, kask, kuusk, vaher).  Arutelu lastega kasvamiseks vajalikest tingimustest. 

5-aastane: Jalutuskäigul lapsed leiavad tuttavaid taimi, nimetavad ja kirjeldavad neid lihtsamate tunnuste alusel. Arutelu lastega taimeriigi mitmekesisuse ja seoste üle ilmastiku tingimustega lähtuvalt aastaaegadest (kuumalained; väga madalad temperatuurid talvel, sademeterohked ja -vaesed perioodid). Õppeaasta jooksul  lasteaia elurikkuse albumi koostamine.

7-aastane: Jalutuskäigul kirjeldab laps leitud taimede, putukate ja lindude välimust, nende eluks vajalikke tingimusi ja seotust teiste elusolenditega. Arutelu lastega elurikkuse- ja kliimamuutuste seostest, inimeste tegevuse tagajärgedest liigirikkusele. Lapsed pildistavad iseseisevalt loodusobjekte tahvelarvutiga, nt taimed, putukad, mis on laste endi arvates elurikkuse seisukohast olulised. Rühmatööna postri või mõistekaardi loomine kodukoha elurikkusest.