1. osa: Kliimamuutused ja elurikkus. Elurikkuse mõiste

1.1 Kõigepealt mõtiskle iseseisvalt elurikkuse ning kliima seoste üle 

  • Meenuta kliimamuute põhjuseid ja inimese rolli selles.
  • Kuidas on seotud elurikkus ja kliimamuutused?
  • Kuidas mõistad “elurikkust”? Mis see on Sinu jaoks?
  • Kuidas elurikkus Sinu arvates välja paistab?

Maakeral toimuvate protsesside (kliimasüsteem, aineringete käivitamine,  energeetiline sisend tuleb Päikeselt. Maa kliimasüsteem koosneb viiest omavahel seotud komponendist (õhk, vesi, jää, maapind ja elusloodus). Kliimast rääkimisel keskendume tavaliselt esimesele – atmosfäärile, kus muutused toimuvad palju kiiremini kui teistes sfäärides. Kliimasüsteem on oma olemuselt tasakaalus süsteem – sama palju energiat, kui tuleb Päikeselt, kiiratakse atmosfääri ülemistest kihtidest maailmaruumi tagasi. Üheks oluliseks komponendiks selle tasakaalu juures on atmosfääri koostis. Viimasel paarisaja aasta vältel oleme fossiilkütuseid põletades ja maakasutust praktikaid muutes häirinud kliimasüsteemi tasakaal niivõrd palju, et maakera kliima on hakanud soojenema – atmosfääris on varasemast rohkem nn kasvuhoonegaase. Peamised kasvuhoonegaasid on süsinikdioksiid (CO2), metaan (CH4), lämmastikoksiidid (N2O), fluoritud gaasid ja veeaur. Inimtegevuse tulemusena on suurenenud nende kõigi sisaldus atmosfääris. Lisandunud kasvuhoonegaasi kogus teeb maapinnalt kiirguva elektromagnetkiirguse lahkumise raskemaks ja põhjustab temperatuuri tõusu. Kliima soojenemise inimtekkelisust tõendavad mõõtmised ja selge loodusteaduslik arusaam soojenemise põhjustest (loe lähemalt Kliima ABC-st).

Veeaur on tegelikult palju suurema mõjuga kasvuhoonegaas kui CO2. Oluline erinevus on selles, et vett ei mahu atmosfääri piiramatult – lõpuks sajab see vihmana maha. Küll aga mahutab soojem õhk rohkem veeauru – ühe kraadi võrra kõrgem temperatuur suurendab mahutavust ligikaudu 7% võrra. Kliima soojemaks muutumine toob kaasa veeaurust põhjustatud suurema kasvuhoonefekti ning sageli ka paduvihmad maailma osades, kus eelnevalt on olnud kuumalaine ja põud. Seega on kliimamuutuste tagajärjed ja pohjused tihedalt seotud ka teise meie jaoks äärmiselt olulise teemaga – veeringe ja selle toimimisega meile harjumuspärasel moel. Lisaks veeringele on kliimamuutustel tugev mõju ökosüsteemile ja elurikkusele ning samas on ökosüsteemil väga oluline roll nii kliimamuutuse kui selle mõju leevendamisel.

Loodus – toimivad ja elurikkad ökosüsteemid – on inimese eksisteerimiseks äärmiselt olulised, kuna tagavad meile toidu, joogivee, puhta õhu, ehitusmaterjalid, ravimid ja muud vajalikud ressursid (IPBES 2019). Tehnoloogia ja tööstuse areng on küll toonud meile rohkelt materiaalseid hüvesid, kuid need on saavutatud looduskeskkonna arvelt (UNEP MPN 2021). Elurikkus aitab kaasa kliima stabiliseerimisele – elurikkad ökosüsteemid, nagu metsad ja ookeanid, mängivad olulist rolli süsinikdioksiid sidumisel. Elurikkus tagab ökosüsteemide vastupanuvõime kliimamuutustele – mitmekesised ökosüsteemid suudavad paremini taluda äärmuslikke ilmastikutingimusi ja kliimamuutustest tingitud häireid – näiteks vastupanuvõime haigustele või kuumalainetele. Seega saab öelda, et elurikkuse säilitamine ja taastamine on üks peamiseid. 

Elurikkuse all mõeldakse elusorganismide ohtrust planeedil Maa – see hõlmab elu selle kogu mitmekesisuses: kõiki organisme ja nende elupaiku. Elurikkusel on kolm tasandit – liigiline elurikkus, ökosüsteemide (funktsionaalne) elurikkus ja geneetiline (liigisisene) elurikkus.  

1.2 Nüüd saad uurida edasi elurikkuse kohta

Elurikkus

Siin on erinevad elurikkuse definitsioonid. Loe need läbi ja kirjuta oma vastused kastidesse. Klõpsates sinisel taustal olevale noolele, saate salvestada vastused faili.  

Liigilise elurikkuse all mõeldakse mingis piirkonnas elavate liikide arvu. Olulisel kohal on elutingimused – mida mitmekesisemad need on, seda arvukam on ökosüsteemi elustik. Seega looduslikest tingimustest sõltub, milline elustik mingis maakera paigas kujuneb, kas see on liigirikas või elavad seal vaid vähesed liigid, sest keskkonnatingimused on keerulised. Sellega on tihedalt seotud ökosüsteemide elurikkus, mis tähendab koosluste ja elupaikade paljusust. Maakera mingit piirkonda saab iseloomustada selle järgi, kui palju on seal erinevaid ökosüsteeme. Mõnes paigas on neid palju, mõnes vähe. Milline kooslus kuskil kujuneb, sõltub väga palju kliimast (vt kliimavööndid, bioomid), pinnasest, reljeefist ja paljudes muudest teguritest. Geneetiline elurikkus (liigisisene elurikkus) all mõeldakse sama liigi isendite omavahelist erinevust – evolutsiooni käigus kujunenud geneetilist koosseisu, mida iga liigi isend kannab veidi erinevalt edasi. Samal põhjusel on ka näiteks inimesed omavahel mõnevõrra erinevad. See mitmekesisus tagab populatsiooni kohanemisvõime, näiteks vastupidavuse haigustele ja keskkonna muutustele.
Vaata lisaks ka https://rikaselu.blogspot.com/2016/05/geneetiline-elurikkus.html


1.3. Loetu kinnistamiseks ja paremaks mõistmiseks tee ka järgmised ülesanded

Võrdle: Oled nüüd mõtestanud kliima ja elurikkuse teemasid ka teaduskirjanduse toel. Vaata uuesti enda kirjeldusi, mille esitasid esimeses ülesandes ning mõtiskle, milliseid komponente sisaldas Sinu arusaam? Kas midagi teadsid “teisiti”? 

Märka enda ümbrust: Mine astu õue ja kirjelda 10 meetri raadiuses, et kes seal elavad. Milliseid ja mitut kasvukohta märkad? Kuivõrd elurikas on Sinu ümbrus? Kust Sa tead? Milliseid elurikkuse määratlusi selleks kasutasid?

Märka olulisust: elurikkus erinevates valdkondades: Kuidas on elurikkus kasulik selles valdkonnas, mida Sina õpetad? Pane kirja 3-5 erinevat võimalust.


1.4 Lõpetuseks planeeri selles teemas käsitletu rakendamist enda õpilastega alustades vastamist järgmistele küsimustele: 

  • Kui Sina peaksid neid teemasid edasi andma, siis mida täpsemalt pead oluliseks õpetada?
  • Miks oleks seda vajalik õpetada?
  • Kuidas saaks seda õpetada Sinu õppeainega seonduvalt?
  • Kuidas maailm läheb paremaks, kui ka Sina seda õpetaksid? 

Liigu edasi õpiobjekti teiste peatükkide juurde:

2. osa: Kuidas aitavad küsimused kaasa tõhusale õppimisele?
3. osa: Kuidas aitavad nutivahendid tõhusalt õpetada?
4. osa: Avastusraja rakendus
5. osa: Avastusraja kasutamine põhikooli II kooliastmes
6. osa: Õpiobjekti kasutamine õpilastega

Accept Cookies