B2 Põhja-Euroopa ja Eesti kliima tulevik

Võrreldes globaalse keskmisega näitavad kliimaprojektsioonid Euroopa jätkuvat kiiremat soojenemist. Põhja-Euroopa keskmine temperatuur tõuseb selle sajandi keskpaigaks 3 kraadi võrreldes 19. sajandi teise poole keskmisega. 21. sajandi viimaste kümnendite temperatuur sõltub juba oluliselt inimkäitumisest: pessimistliku stsenaariumi järgi oleks keskmise temperatuuri tõus üle 5 kraadi, optimistliku järgi aga jääks temperatuuri tõus 3 kraadi juurde (IPCC atlas).

Põhja-Euroopas, sh Eestis, intensiivistuvad kuumalained ja paduvihmad. Soojenemisega kasvab Põhja-Euroopas aastane sajuhulk ja sagenevad tugevatest sadudest põhjustatud üleujutused. Talvel tuleb Põhja-Euroopas, sealhulgas Eestis, järjest rohkem sademeid, aga ka suvine sademete hulk suureneb (IPCC AR6 WGI Euroopa kliima). Lumikatte kestus lüheneb ning kevadised suurveed jäävad enamasti ära – seetõttu suureneb kevadise põua oht (IPCC AR6 WGI). Lume hulk üldiselt väheneb oluliselt üle kogu Euroopa, välja arvatud Skandinaavia mäestikus. Siiski pole välistatud ekstreemsed aastad, mille puhul lume kogus ületab isegi varasemaid rekordaastaid (BACC II).

Kuivõrd langes sinu kliima tuleviku kirjeldus kokku punktides B1 ja B2 kirjeldatuga?

Põhisõnumid

  • Euroopas jätkub globaalsest keskmisest kiirem soojenemine ja kuumalained intensiivistuvad.
  • Põhja-Euroopas sademete hulk kasvab, lumikatte kestus lüheneb.

Lisamaterjal

IPCC AR6 WGI Euroopa kliima
BACC II Läänemere piirkonna kliimamuutused

Accept Cookies