- Avaleht
- Saateks
- Kliimamuutuste ABC
- Sissejuhatus
- A Põhjused
- A1 Kliima ja kliimasüsteem
- A2 Kust me teame, et kliima soojeneb?
- A3 Senised kliimamuutused Põhja-Euroopas ja Eestis
- A4 Kliima soojenemine on inimtekkeline
- A5 Kasvuhoonegaaside heite tekketegurid
- A6 Kliima tulevik sõltub meist endist
- A Ettekanne – Kliimamuutuste ABC põhjused
- A Ettekanne – Kliimamuutused minevikus ja tänapäeval
- A Ettekanne – Kliimamuutuste kultuurimärgid
- A Ettekanne – Kas Eesti tulevik on tormisem?
- A Ettekanne – Milleks kliimaajalugu?
- A Ettekanne – Inimtegevuse mõju Maa kliimale
- B Mõjud
- B1 Maa kliima tulevik
- B2 Põhja-Euroopa ja Eesti kliima tulevik
- B3 Kliimamuutused vähendavad elurikkust
- B4 Kliimamuutused vähendavad loodushüvede kättesaadavust
- B5 Kliimamuutused ohustavad inimühiskonda
- B Ettekanne – Kliimamuutuste ABC mõjud
- B Ettekanne – Kliimamuutused ja maakasutus
- B Ettekanne – Võõrliikide invasioonid – ajas pöördumatu protsess
- B Ettekanne – Põllumajandus muutuvas kliimas
- B Ettekanne – Kuidas muutuvas kliimas hästi hakkama saada – rannikute näide
- B Ettekanne – Muld ja kliimamuutused
- C Lahendused
- C1 Kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamine
- C2 Üksikisikute ja kogukondade, ettevõtete ning riikide roll heitkoguste vähendamisel
- C3 Rahvusvaheline kliimapoliitika heitkoguste vähendamiseks
- C4 Vältimatute kliimamuutustega kohanemine
- C Ettekanne – Kliimamuutuste ABC lahendused
- C Ettekanne – Kultuuri roll rohepöördes ja tasaarengus
- C Ettekanne – Jätkusuutlikud rakendused energiatehnoloogias
- C Ettekanne – Mineviku õppetunnid ökosüsteemide taastamisel
- C Ettekanne – Kestlik areng – kuidas sellest mõelda ja mida selleks teha?
- C Ettekanne – Muutuv kliima, muutuv keskkond – ühiskonna reageeringud sellele ajaloolises vaates
- C Ettekanne – Kliima ja ühiskond
- Kliimamuutuste ABC praktiline ülesanne
- Kliimamuutuste ABC lisaülesanded
- Prindi “Kliimamuutuste ABC” (est) pdf
- Prindi “Kliimamuutuste ABC” (rus) pdf
- Õppematerjalid
- Sissejuhatus
- Elurikkus
- Kodukoha elurikkus ja kliimamuutuste mõju sellele (alusharidus)
- Puu looduses ja loodus puul (põhikooli I kooliaste)
- Elurikkus, kliima ja avastusrada (põhikooli II ja III kooliaste)
- 1. osa: Kliimamuutused ja elurikkus. Elurikkuse mõiste
- 2. osa: Kuidas aitavad küsimused kaasa tõhusale õppimisele?
- 3. osa: Kuidas aitavad nutivahendid tõhusalt õpetada?
- 4. osa: Avastusraja rakendus
- 5. osa: Avastusraja kasutamine põhikooli II kooliastmes
- 6. osa: Õppematerjali kasutamine õpilastega tunnis
- Kliimamuutuste mõju elurikkusele (gümnaasiumiaste)
- Putukad ehk kliimamuutus maasikamaal (huviharidus)
- Mets ja kliimamuutused (huviharidus)
- Kliimamuutused dendropargis – avastusrada (huviharidus)
- Pilk ajalukku läbi puu aastarõngaste (huviharidus)
- Kunst ja ürask kliimateadlikkuse väljendusena (huviharidus)
- Käsitöö ja muld kliimateadlikkuse väljendusena (huviharidus)
- Muutused keskkonnas
- Ilm meie ümber. Kliima soojenemine (alusharidus)
- Toimetulek keskkonna muutustega ja kohanemine (alusharidus)
- Ilm meie ümber. Toimetulek muutustega (põhikooli I kooliaste).
- Kliimamuutustega kohanemine: Kuumus (põhikooli II ja III kooliaste)
- Kaduv toit (põhikooli II ja III kooliaste)
- Kliimamuutused: Müüdid ja tegelikkus (gümnaasiumiaste)
- Kunst ja muld kliimateadlikkuse väljendusena (huviharidus)
- Maa energiabilanss (huviharidus)
- Tootmine ja tarbimine
- Tootmine ja materjalid (alusharidus)
- Tarbimise vähendamine (alusharidus)
- Soovid ja vajadused. Tarbimise vähendamine (põhikooli I kooliaste)
- Maale mahtuv majandus (põhikooli II ja III kooliaste)
- Kliima ja õiglus (põhikooli II ja III kooliaste)
- Kliimamuuutused, energia ja elustiilid (gümnaasiumiaste)
- Elamu disainimine ringmajanduse põhimõtetest lähtuvalt (gümnaasiumiaste)
- Kliimamuutuste mõju majandustegevusele (gümnaasiumiaste)
- Süsinikujalajälg – mis ja kuidas? (huviharidus)
- Ideepank (jalgpallist kunstiringini) (huviharidus)
- Õppematerjalid erivajadustega õppijale
- Sõnastik
Toimetulek keskkonna muutustega ja kohanemine
Kellele on õppematerjal mõeldud?
Õppematerjal on mõeldud lasteaiaõpetajatele ning väikelastega töötavatele inimestele, kes õpetavad ja toetavad 2-7 aastaste laste arengut.
Õppematerjali tutvustus
Käesolev õppematerjal sisaldab kolme osa. Materjalid õpetajale annab ülevaate, kuidas käsitleda õppematerjali teemat koolieelses lasteasutuses ning sisaldab endas väljavõtet Õppe- ja kasvatustegevuse valdkonna raamatust nende eesmärkide kohta, mis toetavad teema läbimist lasteaias. Samuti leiab õpetaja materjalide alt meetodid ja vahendid õppematerjali edukaks kasutamiseks lasteaias. Materjalid lastele teemaploki alt leiab õpetajale juhiseid, kuidas käsitleda keskkonna muutustega toimetulekut lasteaias. Õpiobjekt sisaldab endas erinevaid tegevusi (katsed, ilmavaatlused, töölehtede täitmine), mille tulemusel õpib laps igapäevaselt hindama keskkonda enda ümber ning saab teadmisi, kuidas keskkonna muutustega kohaneda (ilmastikule vastava riietuse valimine; kuidas kaitsta end pakase eest talvel ning kuidas leida palaval suvepäeval jahutust). Kõige viimases ehk lisa osas on kirjeldatud tegevused õpiväljundite saavutatuse hindamiseks kolmes erinevas vanuseastmes (3a; 5a ja 7a). Samuti leiab antud teemaploki alt põnevat lisalugemist nii raamatute, veebiraamatute, õppemängude ja videote näol.
Õppematerjal on lasteaias kasutamiseks aastaringselt, st tegevusi planeerides tuleks lähtuda aastaaegade vaheldumisest.
Autorid: Lehte Tuuling, Katrin Saluvee, Margit Pelli ja Mirjam Köster
Toimetuleku valmiduse kujundamisel on oluline võimaldada lastele erinevaid kogemusi seoses ilmastikunähtustega ja õpetada tundma ilmaga seotud sümboleid ja teavitusskeeme. Erinevate lihtsate katsetega näidatakse ilmafaktorite toimimist – valguse neeldumist ja peegeldumist erinevatelt pindadelt; sademete imendumist või äravoolamist erinevalt pinnaselt; temperatuuri, sademete ja kiirguste mõju taimede kasvule; ülekuumenenud pindade jahutamise võimalusi jne. Nende tulemuste puhul tuleb lastega arutada, mis saab siis, kui kliima/ilm ühel või teisel moel muutub ja ekstreemsed ilmasündmused sagenevad. Mida teha, et ennast ja oma lähedasi hoida? Teema käsitlemisel on oluline silmas pidada, et negatiivsete stsenaariumidega hirmutamine soovitud tulemuseni ei vii, vaid süvendab kliimaärevust. Hooliva suhtumise kujundamine ümbritsevasse looduskeskkonda ja loodusressurssidesse ning uutes tingimustes toime tulemiseks tagab selle, et lapse väärtushinnangute ja hoiakute aluseks on põhjendatud kliimamure. Lapse tõekspidamiste ja käitumisviiside kujundamisel on oluline täiskasvanute eeskuju.
Õpiväljundid: õpetaja
1) mõistab, et kliimamuutused kahjustavad loodust ja inimühiskonda;
2) teab mõiste “kliimaärevus” tähendust ning oskab vahet teha probleemsel kliimaärevusel ja vajalikul põhjendatud kliimamurel;
3) teab, kuidas vahendada lastele kliimamuutuste teemat nii, et suunata lapsi eakohaselt hindama muutusi, kohanema vajadusel muutustega ja vältima kliimaärevust.
Eesmärgid: Teema käsitlemise eesmärgiks on selgitada lapsele ilmaolude muutustest tingitud nähtusi looduses ja viise, kuidas ekstreemsetes ilmastikuoludes toime tulla. Tutvustada infokanaleid, kust on võimalik leida vajalikku informatsiooni, ilmahoiatuste ning sümbolite tähendust. Käsitleda eakohaselt inimese tegevuse mõjust tingitud muutusi loodusnähtustele ja kliimale, loodushoiu ja kestliku eluviisi olulisust.
Õpiväljundid: laps
1) oskab valida käitumisviise (sh riietust) vastavalt muutuvatele ilmaoludele;
2) oskab leida ja eakohaselt tõlgendada keskkonnamuutuste kohta saadaolevat infot;
3) peab igapäevategevustes oluliseks loodushoiu ja kestliku eluviisi põhimõtteid.
Tabel 1. Teemakohased õpiväljundid vanuseti. (Allikas: Õppe- ja kasvatustegevuse valdkonnad).
[[[https://kliimateadlik.ut.ee/wp-content/uploads/sites/635/toimetulek_muutustega_ok.pdf width=100% height=800px]]]
Lapse kasvades õpetame teda märkama võimalusi käituda keskkonda säästvalt (nt vee ja elektri kokkuhoid) ning mõistma, et temast sõltub looduse hoidmine (nt paberi säästlik kasutamine jne). Õhutame last mängudes, ümbritsevas looduses, liikluses, oma ja kaaslaste tervise seisundis jm märgatu kohta küsimusi esitama (probleemi püstitama), küsimustele vastuseid leidma (oletama ja oletusi kontrollima) ning märgatust ja kogetust järeldusi tegema.
Avatud mitmekultuurilises ühiskonnas on esindatud mitmed rahvad, erineva väljanägemise, traditsioonide ja keele esindajad. Igapäevases õppe- ja kasvatustegevuses mitmekultuurilisuse teema käsitlemisel eduelamusi pakkudes kujuneb lapsel positiivne suhtumine iseendasse ja teistesse, salliv suhtumine endast erinevasse (erivajadustega ja eri rahvusest kaaslased). Selle kaudu saab laps ettevalmistuse kliimamuutustest tingitud suuremate rahvarännete korral toimetulekuks ja adekvaatselt olukorra hindamiseks.
Üldõpetuslikku tööviisi rakendades ärgitatakse last märkama/nägema ilu ümbritsevas elus, inimeste töös ja käitumises ning toetatakse lapse soovi ise oma tegevusega kasu tuua. Üldinimlike väärtuste kujunemine ning terviseõpetus ja -kasvatus eeldavad täiskasvanu eeskuju, personali enda tervislikku käitumismudelit, sh sotsiaalselt kompetentset käitumist ja tervist väärtustavat eluviisi.
Teema käsitlemisel lõimitakse erinevaid tegevusi. Oluline on uurimuslik aspekt tegevustes ja lapse enda aktiivne osalemine. Olulised on vaatlemine ja uurimine. Vaatluse käigus on oluline vaatlustulemuste dokumenteerimine (vaatluspäevik, mõistekaart, vaatlusleht, joonistused, fotod, voolingud, meisterdused, laste ütluste/mõtete kogumine jne). Vaatluse ajal ja sellele järgnevalt kasutatakse mitmesuguseid lapse kõnet aktiveerivaid tegevusi nagu kirjeldamine ja arutlemine (analüüsimine). Lastele mõeldud aimekirjanduse ja õppemängude saab lastele selgitada ka keerulisemaid mõisteid. Teema käsitlemisel tuleb silmas pidada, et tegevused toetaksid ka laste matemaatiliste oskuste arengut (mõõtmine, loendamine, võrdlemine jne).
Olulised on õppekäigud väljaspool lasteaia õueala, et vaadelda ilmaelementide mõju loodus- ja linnakeskkonnale. Lapsed saavad ise tajuda päikesekiirte soojendava mõju erinevust puude varjus, avatud maastikul või linnakeskkonnas asfaltkattega aladel majade vahel. Loodusnähtuste mõistmisele aitab kaasa näitlikustamine katsete ja eksperimentide abil. Kasutada saab ka teemakohased veebirakendusi ja internetilehekülgi vajalike hoiatuste ja nõuannetega.
Meetodid. Lõimitakse erinevaid tegevusi: võrdlemine, modelleerimine, mõõtmine, arvutamine, vestlemine, ettelugemine, katsed, tingmärkidega tutvumine, arutelu, piktogrammid jne.
Vahendid. Termomeeter, välja prinditud ja lamineeritud hoiatusmärgid (ohtliku ilma sümbolid), varude ja abivahendite nimekiri piltide ja märksõnadega, katsete läbiviimiseks vajalikud vahendid, sobilik aimekirjandus.
MATERJALID LAPSELE: JUHISED ÕPETAJALE LASTEGA TEGEVUSTE LÄBIVIIMISEKS
Järgnevas loetelus on mõningaid näiteid võimalikest tegevustest lasteaias.
ilmahoiatused_ja_margised_oo_2.pdf
Järgnevas loetelus on mõningaid näiteid tegevustest, mis toetavad teema käsitlemist lasteaias.
Järgmiste tegevuste kaudu saab õpetaja hinnata lastel õpiväljundite saavutatust.
3-aastane. Õppemängu käigus leiab laps igale aastaajale sobivad riietusesemed. Mõistab peakatte tähtsust erinevatel aastaaegadel (nt talvel kaitseb müts külma ja suvel kuuma eest).
5-aastane. Õue minnes oskab valida ilmale vastavad riideesemed ja jalatsid. Õppemäng ilmahoiatuste ja -sümbolite kohta.
7-aastane. Õue minnes oskab valida ilmale vastavad riideesemed ja jalatsid ning põhjendada oma valikut. Õpetaja juhendamisel oskab otsida informatsiooni ilma kohta Keskkonnaagentuuri lehelt (ilmateenistus.ee). Arutelu lastega käitumisest erinevate ilma hoiatuste korral.
LISA
