Elamu disainimine ringmajanduse põhimõtetest lähtuvalt

Kellele on õppematerjal mõeldud? 

Õppematerjal on koostatud gümnaasiumiõpilastele ja nende õpetajatele kuid ka samuti kõigile neile, kes on huvitatud ringmajandusest ja selle põhjal koostatud elamu projekteerimise ülesannetest.

Õppematerjali tutvustus 

Eesmärk:

Selle õppematerjali eesmärk on pakkuda õppijatele rakenduslikku mõistmist ringmajandusest ja kliimateadlikust mõtlemisest ning ergutada neid teadmisi isiklike kogemustega rohkem seostama ja praktikas rohkem kasutama. Materjal on suunatud sellele, et õppijad mitte ainult ei teadvustaks jätkusuutliku arengu olulisust, vaid ka aitaksid sellele aktiivselt kaasa, arendades samal ajal ülekantavaid oskusi, mis on vajalikud nii isiklikus kui ka professionaalses arengus.

Õpiväljundid: 

  • Mõista ringmajanduse põhimõtteid:

Omandada teadmised jäätmete vähendamisest, ressursside maksimaalsest kasutamisest ja looduslike süsteemide taastamisest.

Õppida tundma erinevusi ringmajanduse ja lineaarse majanduse vahel.

  • Areng jätkusuutlikuks mõtlemiseks:

Arendada oskust mõelda kriitiliselt ja analüütiliselt jätkusuutlikkuse väljakutsete üle.

Julgustada innovaatilist mõtlemist ja loovaid lahendusi keskkonnaprobleemidele.

  • Rakendada ringmajanduse kontseptsioone praktiliselt:

Omandada praktilised oskused ja tehnikad ringmajanduse põhimõtete rakendamiseks erinevates valdkondades.

Õppida, kuidas disainida ja juurutada ringmajanduslikke tooteid ja teenuseid.

  • Teadlikkus karjäärivõimalustest ringmajanduses:

Tutvustada erinevaid karjäärivõimalusi ringmajanduse sektoris.

Arutada oskusi ja kvalifikatsioone, mis on vajalikud edukaks karjääriks ringmajanduse valdkonnas.

  • Suurendada isiklikku ja kollektiivset vastutust:

Tõsta teadlikkust isiklikust mõjust keskkonnale.

Edendada vastutustundlikku tarbimist ja jätkusuutlikke eluviise.

Need õpiväljundid on suunatud sellele, et õppijad mitte ainult ei mõista ringmajanduse teoreetilisi aluseid, vaid on ka valmis neid teadmisi praktikas rakendama ja edendama jätkusuutlikku arengut oma igapäevaelus.

Õppematerjali kirjeldus ja struktuur:

Ringmajanduse programmi materjalid on mahukad ja sisaldavad palju andmeid, mis võimaldavad mitmekülgseid võrdlusi ja analüüse. Kuna andmestik on lai ja nõuab põhjalikku läbitöötamist, võib andmete võrdlemine ja kõigi relevantsete võrdluste arvesse võtmine olla ajamahukas. Seetõttu varieerub programmi läbimiseks kuluv aeg 60 kuni 240 minutini, sõltuvalt sellest kui sügavale soovib õpetaja teemasse süveneda.

Õpiobjekti kasutades õpivad õpilased tegema informeeritud otsuseid erinevate ehitusmaterjalide ja tehnoloogiate valimisel, arvestades iga valiku keskkonnamõju ja kuluefektiivsust. Nad saavad tegeleda järgmiste komponentidega:

  • Katuste valikud: nagu rookatus, metallist, muru või kivi, mõistmaks iga materjali unikaalset mõju hoone jätkusuutlikkusele ja elukvaliteedile.
  • Seinamaterjalid: nagu puit, kivi, metall või betoon, mis aitab neil mõista erinevate materjalide termilisi ja akustilisi omadusi ning nende mõju hoone esteetikale ja vastupidavusele.
  • Akende valikud: nagu ühe-, kahe- või kolmekordsed klaasid, mis aitavad optimeerida energiaefektiivsust ja termilist mugavust.
  • Soojustusmaterjalid: nagu vahtpolüstüreen, tselluloos või vill, mis mängivad olulist rolli hoone energiakasutuse ja sisekliima reguleerimisel.
  • Vundamendi tüübid: nagu betoon, puit või tuhaplokk, mis mõjutavad hoone struktuurilist tugevust ja keskkonnamõju.
  • Küttesüsteemid: nagu elektriline küttekeha, gaasikatel või taastuvenergia allikad nagu päikeseenergia ja pelletid, mis mõjutavad hoone energiatarbimist ja CO2 jalajälge.

Lisaks tehnilistele aspektidele, ohutusele ja mugavusele peavad õpilased õpiobjekti kasutades mõtlema ka finantsjuhtimisele, sealhulgas eelarve planeerimisele, maksupoliitikale ja kohalikele eripäradele. See praktiline ja kaasahaarav õppimisviis aitab õpilastel mõista ringmajanduse põhimõtteid ning nende rakendamist ehitussektoris, julgustades neid tegema teadlikke ja jätkusuutlikke otsuseid tulevastes projektides.

Jalajälje arvutamise selgitus

Jalajälje arvutamine aitab meil mõõta, kui palju energiat on kulunud ehitusmaterjalide tootmiseks, töötlemiseks ja transportimiseks. Kui räägime jalajäljest, siis see tähendab konkreetsete ehitusmaterjalide energiakasutust, mis on väljendatud megajoule’ides ruutmeetri kohta (MJ/m²). See mõõtühik aitab meil võrrelda erinevate materjalide energiamahukust – ehk seda, kui palju energiat iga materjali tootmiseks kasutati.

Mida see arv näitab?

  • Näitab energiakulu: Suurem arv tähendab, et materjali tootmiseks on kulunud rohkem energiat.
  • Ökoloogiline mõju: See arv aitab meil mõista, kui suur on materjali tootmise keskkonnamõju. Suurema energiakuluga materjalid mõjutavad keskkonda enam, kuna nende tootmine tekitab rohkem heitgaase ja kasutab rohkem ressursse.
  • Valikute tegemine: See teave aitab meil teha teadlikumaid valikuid ehitusmaterjalide osas, eelistades neid, mis on keskkonnasõbralikumad ja energiatõhusamad.

Kuidas jalajälje arvud kujunevad? Jalajälje väärtused arvutatakse spetsiaalse valemi abil, kus võetakse arvesse erinevate materjalide omadused, nagu:

  • Energiamahukus (E) – kui palju energiat kulub materjali valmistamiseks.
  • Süsiniku heitkogused (C) – kui palju CO2 heitmeid materjali tootmine põhjustab.
  • Eluiga (L) – kui kaua materjal kestab.
  • Taaskasutatavus (R) – kas ja kui hästi on materjali võimalik taaskasutada.
  • Soojusomadused (K) – kui hästi materjal soojust isoleerib.

Lisaks kaalutakse ka tootmisel kasutatava energia allika efektiivsust (COP) ja korrigeeritakse tulemusi vastavalt keskmisele temperatuurile (TAF), mis mõjutab energiavajadust kliimasõltuvalt.

Kokkuvõttes aitab jalajälje arvutamine meil mõista, kui jätkusuutlikud või energiamahukad on meie valikud ehitusmaterjalide osas. See omakorda toetab meid keskkonnateadlikumate otsuste tegemisel, aidates vähendada kogu ehitusprojekti ökoloogilist jalajälge.

Jalajälje arvutamise seos ringmajandusega

Jalajälje arvutamine on ringmajanduse kontseptsiooniga tihedalt seotud, kuna see aitab mõõta ja juhtida materjalide kasutamist viisil, mis vähendab keskkonnamõju ja suurendab ressursside kasutuse tõhusust. Ringmajanduses on peamine eesmärk minimeerida jäätmeid ja maksimeerida ressursside kasutust kogu toote elutsükli vältel, alates tootmisest kuni taaskasutamiseni. Jalajälje arvutamine aitab selles kontekstis mitmel moel:

  1. Ressursside efektiivne kasutamine: Jalajälje arvutamise kaudu saame hinnata, kui palju energiat ja ressursse on kasutatud materjalide tootmiseks. See annab ülevaate materjalide energiamahukusest ja võimaldab valida vähem energiat nõudvaid ja seega keskkonnasõbralikumaid alternatiive. Ringmajanduses eelistatakse materjale, mis nõuavad vähem primaarenergiat ja mille tootmisel tekib vähem jäätmeid.

  2. Taaskasutus ja ringlussevõtt: Jalajälje valemis arvesse võetav taaskasutatavuse koefitsient (R) mõõdab, kui lihtsalt on materjale võimalik peale kasutusiga ringlusse võtta. Kõrgem taaskasutatavuse määr tähendab, et materjalid saab uuesti kasutusele võtta, vähendades vajadust uute ressursside järele ja vähendades seeläbi ka ökoloogilist jalajälge.

  3. Süsiniku heitkogused: Jalajälje arvutamine hõlmab ka CO2 heitkoguste hindamist, mis on oluline ringmajanduse kontekstis, kuna see aitab jälgida ja vähendada kasvuhoonegaaside emissioone. Valides materjale, mis põhjustavad tootmisel vähem CO2 heitkoguseid, toetame üleminekut madalama süsinikdioksiidiheitega majandusele.

  4. Elutsükli analüüs ja jätkusuutlikkuse hindamine: Jalajälje arvutamine annab võimaluse vaadelda materjali või toote mõju keskkonnale kogu selle eluea vältel. See on kooskõlas ringmajanduse põhimõtetega, kus keskendutakse kogu toote elutsükli optimeerimisele, mitte ainult üksikute etappide efektiivsusele.

Kokkuvõttes on jalajälje arvutamine oluline tööriist, mis aitab ringmajanduse praktikates mõista ja optimeerida materjalide kasutamist, vähendades keskkonnamõju ja suurendades ressursside kasutamise tõhusust. See lähenemine soodustab süsteemset mõtlemist ja aitab kaasa säästvamate majandusmudelite arendamisele.

Mugavuse arvutamise selgitus

Mugavuse indeks (CI) on arvuline väärtus, mis mõõdab, kui mugav on hoone kasutajate jaoks, lähtudes erinevatest füüsikaliste omaduste aspektidest nagu temperatuur, heliisolatsioon, materjalide vastupidavus ja muud sarnased tegurid. See arv arvutatakse spetsiaalse valemi abil, mis liidab kokku mitme erineva mugavusega seotud teguri mõjud, kusjuures igale tegurile antakse kindel kaal vastavalt selle tähtsusele.

Komponendid:

  • TC (Termiline mugavus): Näitab, kui hästi hoone materjalid suudavad säilitada meeldivat sisetemperatuuri. Kõrgem väärtus tähendab, et hoone on temperatuuriliselt mugavam.
  • AC (Akustiline mugavus): Peegeldab hoone võimet tõkestada soovimatuid väliseid helisid, nagu liiklusmüra. Paremad hinded tähendavad vaiksemat ja rahulikumat sisekeskkonda.
  • DM (Vastupidavus ja hooldus): Kajastab, kui kaua materjalid kestavad ja kui sageli neid tuleb hooldada. Kõrgem skoor tähendab väiksemat hooldusvajadust ja pikemat kasutusiga.
  • HS (Tervis ja ohutus): Hindab materjalide ohutust ja tervisemõjusid, näiteks kas materjalid eritavad kahjulikke aure. Kõrgem skoor näitab, et materjalid on ohutumad ja tervisesõbralikumad.
  • A (Esteetika): Materjalide välimus ja esteetiline meeldivus, mis võivad mõjutada inimeste heaolu positiivselt.

Mugavuse indeksi tähendus:

Mugavuse indeksi väärtus annab kokkuvõtliku hinnangu hoone mugavustasemele. Kui indeksi väärtus on kõrge, tähendab see, et hoone on väga mugav ja vastab hästi erinevatele kasutajate vajadustele ja ootustele. Madalam väärtus viitab sellele, et ehk on vaja muudatusi teha, et tõsta mugavustaset, olgu see siis parema soojusisolatsiooni, vaiksema sisekeskkonna või tervislikumate materjalide kaudu.

See arvutus aitab teha teadlikumaid otsuseid ehitusmaterjalide valikul ja disainiotsuste tegemisel, tagades, et hoone on mitte ainult funktsionaalne, vaid ka kasutajatele mugav ja meeldiv.

Mugavuse arvutamise väärtuse seos ringmajandusega

Mugavuse arvutamine annab olulist teavet ehitusmaterjalide ja disainilahenduste valikul, toetades ringmajanduse põhimõtteid. See võimaldab hinnata, kuidas erinevad valikud mõjutavad hoone kasutajate heaolu ja mugavust, samal ajal arvestades materjalide elutsükli mõju keskkonnale. Ringmajanduse kontekstis on mugavuse arvutamine oluline, kuna see aitab optimeerida ressursikasutust ja suurendada hoone jätkusuutlikkust.

Mugavuse ja ringmajanduse seosed:

  1. Ressursside tõhus kasutamine: Valides materjale, mis pakuvad kõrget termilist ja akustilist mugavust, saab vähendada vajadust lisasoojustuse ja heliisolatsiooni järele, mis omakorda vähendab materjalikasutust ja energia tarbimist hoone eluea jooksul.

  2. Pikaajaline vastupidavus ja vähene hooldusvajadus: Valides vastupidavad materjalid, mis nõuavad harva hooldust (kõrge DM väärtus), toetame ringmajanduse põhimõtteid, pikendades toodete eluiga ja vähendades jäätmete hulka. See aitab kaasa ressursside säilitamisele ja jäätmete vähendamisele.

  3. Tervislikud ja ohutud materjalid: Kasutades mittetoksilisi ja ohutuid materjale (kõrge HS väärtus), toetame keskkonnasäästlikkust ja inimeste heaolu. Ringmajandus hõlmab ka tervise ja ohutuse aspekte, tagades, et kasutatavad materjalid ei kahjusta kasutajate tervist ega keskkonda.

  4. Esteetika ja keskkonnasõbralikkus: Esteetika (A) on oluline element, mis mõjutab inimeste rahulolu ja heaolu. Valides materjale, mis on visuaalselt meeldivad ja samas keskkonnasõbralikud, suurendame hoone vastuvõetavust ja pikaealisust, mis on ringmajanduse keskmes.

Rahaliste vahendite arvutamise selgitus

Rahaliste vahendite arvutamine on protsess, mis aitab planeerida ja hinnata ehitusprojekti majanduslikku jätkusuutlikkust. See arvutus kasutab erinevaid majanduslikke muutujaid, et mõõta ehitamise ja hooldamise kulukust pika aja jooksul.

Mida see arvutus näitab?

Rahaliste vahendite valem aitab kindlaks määrata, kui palju raha on vaja projekti alguses (algkapital) ja kui suured on jooksvad kulud (hoolduskulud, tööjõukulud jne). See annab ülevaate kogukuludest, mis on seotud hoone ehitamise ja ülalpidamisega kuni 50 aasta jooksul.

  • F (Algkapital): Projekti alguses kasutatav rahaline summa.
  • S (Aastapalk): Töötajatele makstav keskmine aastane sissetulek, arvestades tunnipalka.
  • 40: Standardne arv töönädalaid aastas.
  • 12: Nädalas töötatud tundide arv.
  • 50: Arvutusperioodi pikkus aastates.
  • C (Hoolduskulu aastas): Aastane kulu hoone ja sellega seotud infrastruktuuri hooldamiseks.
  • CA (Riigipõhine kulude kohandamine): Kohalike majanduslike olude ja ehitusmaterjalide kulu kohandamine.
  • T (Maksusumma): Eelmaksumuse kogusummalt arvutatud maksusumma.

Seos ringmajandusega: Rahaliste vahendite arvutamine on ringmajanduse kontekstis kriitiline, kuna see aitab kaasa ressursside tõhusamale kasutamisele ja vähendab jäätmeid.

  1. Ressursside optimaalne kasutamine: Rahaliste vahendite planeerimine võimaldab projektidel optimeerida materjalide ja ressursside kasutust, vähendades ületarbimist ja jäätmete teket.

  2. Kuluefektiivsus: Täpne kulude arvutamine aitab tuvastada, kus on võimalik säästa, näiteks valides vastupidavamad materjalid, mis vajavad vähem hooldust. See toetab ringmajanduse põhimõtet pikaajaliselt ressursse säilitada.

  3. Jätkusuutlik eelarvestamine: Arvestades projekti eluea kogukulusid, sh hooldust ja maksusid, toetab see lähenemine jätkusuutlikku investeerimist ja ehitust, tagades, et projektid on majanduslikult jätkusuutlikud ja keskkonnasõbralikud.

Kokkuvõttes annab rahaliste vahendite arvutamine ehitusprojektidele vajaliku majandusliku ülevaate, mis on hädavajalik ringmajanduse põhimõtete rakendamiseks, tagades projekti majandusliku ja keskkonnaalase jätkusuutlikkuse pikas perspektiivis.

Õppematerjali tegevused:

Tegevus Kirjeldus
1. Tutvumine ringmajanduse mõistega Tutvustatakse ringmajanduse põhimõtteid, selgitatakse, mida ringmajandus tähendab ja miks on see oluline.
2. Töölehe tutvustus Tutvutakse töölehega, mida tuleb järjepidevalt täita. Tööleht põhineb kõikidel olemasolevatel andmetel ja toetab õppimisprotsessi, aidates õpilastel mõista ja jälgida ringmajanduse põhimõtteid praktikas.
3. Dokumentide tutvustus Õpilased tutvuvad kolme juhendiga: jalajälje arvutamise juhend, mugavuse arvutamise juhend ja rahalise arvutamise juhend. Samuti tutvutakse nendes dokumentides käsitletavate materjalide ja nende erisustega, mis aitavad mõista erinevaid aspekte ja nende mõju ringmajandusele.
4. Programmi tutvustus ja simuleerimine Tutvutakse programmi üldise ülesehituse ja funktsionaalsusega ning simuleeritakse elamu ehitamist, kasutades õpitud ringmajanduse põhimõtteid. See tegevus aitab õpilastel praktiliselt rakendada teooriat, mõistes sügavamalt ringmajanduse mõju ja tähtsust.
5. Tulemuste arvutamine ja esitlemine Pärast simuleerimistegevust arvutavad õpilased saadud tulemused ja valmistavad ette esitluse. Järgneb kaaslastega arutelu, kus vahetatakse mõtteid ja võrreldakse tulemusi, edendades kriitilist mõtlemist ja süvendades arusaama ringmajandusest.

Märksõnad: ringmajandus, tarbimine ja tootmine, elustiili mõju kliimamuutustele

 

Hindamistabel:

Ülesanne Maksimaalsed punktid Hindamiskriteeriumid
1. Jalajälje arvutamise juhendi tutvustus ja materjalide valik 10 punkti Valikud põhjendatakse keskkonnasäästlikkuse ja ringmajanduse põhimõtete alusel.
2. Jalajälje valemi korrastamine ja täitmine 15 punkti Vajalikud muutujad ja kaalud on õigesti määratud ja arvutatud; esitatud väärtused on täpsed ja loogilised.
3. Ehitusmaterjalide valiku põhjendamine 10 punkti Valikute selged ja loogilised põhjendused, alternatiivide esitamine.
4. Jalajälje ja programmist saadud tulemuste võrdlus 10 punkti Erinevuste tuvastamine ja selgitamine oma arvutuste ja programmi tulemuste vahel.
5. Mugavuse indeksi arvutamine ja analüüs 15 punkti Sobivate materjalide valimine, mugavuse indeksi õige arvutamine ja esialgsete valikute kriitiline hindamine.
6. Rahaliste vahendite arvutamine ja optimeerimine 15 punkti Rahaliste vahendite õige arvutamine; materjalivalikute kulutõhususe analüüs.
7. Kaasõpilasega tulemuste võrdlemine 10 punkti Tulemuste konstruktiivne võrdlemine, erinevuste ja sarnasuste selgitamine.
8. Kodutöö esitamine 15 punkti Tähtaegadest kinnipidamine, nõuetele vastavus, esitluse selgus ja korrektsus.

Kokku: 100 punkti

Iga ülesanne hindab erinevaid oskusi ja teadmisi, mis on seotud ringmajandusega, alates teoreetilistest teadmistest kuni praktilise rakenduseni. Õpilased peavad demonstreerima võimet integreerida teooriat praktikasse, tehes teadlikke valikuid ja põhjendades oma otsuseid. Hindamine toimub nii individuaalse töö kui ka grupiarutelude ja koostöö kaudu, mis võimaldab õpilastel arendada kriitilist mõtlemist ja suhtlemisoskusi.

See süsteem tagab, et õpilaste hindamine on mitmekülgne ja kajastab nende terviklikku arusaamist ja oskuste arengut ringmajanduse kontekstis.

Autor: Janari Teessar

 

Mis on ringmajandus?

Ringmajandus on majanduslik süsteem, mille eesmärk on minimeerida jäätmeid ja ressursside kasutamist. Erinevalt traditsioonilisest lineaarsest majandusmudelist, mis järgib “tooda, tarbi, viska minema” tsüklit, keskendub ringmajandus ressursside taaskasutamisele, taastamisele ja pikendamisele. Selle peamine eesmärk on luua suletud süsteem, kus tooted ja materjalid säilitatakse majanduses võimalikult kaua, vähendades nii jäätmete teket ja keskkonnamõju. Ringmajandus toetab jätkusuutlikkust, püüdes vähendada loodusvarade kasutamist ja suurendada ressursside efektiivsust.

Ringmajandusest üldisemalt on pikemalt võimalik lugeda siin: Ringmajanduse põhimõtted ja siin: Mis on ringmajandus?

Ringmajandus Euroopas

Euroopa Liit on ringmajanduse edendamiseks välja töötanud mitmeid strateegiaid ja poliitikaid. Näiteks 2020. aastal käivitatud Euroopa roheline kokkulepe (European Green Deal) sisaldab konkreetseid sihte ja meetmeid ringmajanduse arendamiseks. Samuti on liikmesriikidele suunatud soovitused ja toetusprogrammid, mis aitavad kaasa ringmajanduse põhimõtete rakendamisele.

Ringmajanduse rakendamine ja tulemused

Ringmajanduse rakendamine nõuab pikaajalist pühendumist ja koostööd erinevate sektorite vahel. See hõlmab nii tootjaid, tarbijaid kui ka valitsusi. Euroopas on näha positiivseid tulemusi ringmajanduse rakendamisel, näiteks jäätmete vähenemine, ressursside tõhusam kasutamine ja kasvuhoonegaaside emissioonide vähendamine.

Järeldus

Ringmajandus on Euroopas oluline samm jätkusuutlikuma tuleviku suunas. See ei ole ainult keskkonnapoliitika küsimus, vaid ka majanduslik võimalus, mis aitab kaasa ressursside tõhusamale kasutamisele ja innovatsioonile. Euroopa Liidu pühendumus ja poliitikad on olulised ringmajanduse edendamisel, kuid edu saavutamine nõuab kõigi osapoolte – valitsuste, ettevõtete ja kodanike – koostööd.

Rohkem on ringmajandusest Euroopas võimalik lugeda siin: EL ringmajanduse pakett

Ringmajandus Eestis

Ringmajandus Eestis on üha olulisemas fookuses, kuna riik püüab liikuda jätkusuutlikuma ja keskkonnasõbralikuma majandusmudeli suunas. Viimastel aastatel on Eesti valitsus ja erasektor teinud jõupingutusi ringmajanduse põhimõtete rakendamiseks, et toetada nii keskkonna kaitsmist kui ka majanduslikku jätkusuutlikkust.

Peamised arengud ringmajanduses Eestis:

  • Poliitiline toetus: Eesti valitsus on tunnistanud ringmajanduse olulisust ja töötab välja poliitikaid, mis soodustavad ringmajandusele üleminekut. See hõlmab investeeringuid ringmajandusega seotud teadus- ja arendustegevusse ning keskkonnasõbralike ettevõtluspraktikate toetamist.
  • Jäätmete taaskasutamine ja vähendamine: Eestis on suur rõhk jäätmete taaskasutamisel. See hõlmab mitmesuguseid programme ja algatusi, mis edendavad jäätmete sorteerimist, kompostimist ja ringlussevõttu.
  • Roheline energia: Eesti liigub järk-järgult fossiilkütustest eemale, investeerides taastuvenergia allikatesse nagu tuule- ja päikeseenergia. See vähendab sõltuvust imporditud fossiilkütustest ja vähendab keskkonnamõju.
  • Innovatsioon ja tehnoloogia: Eestis on mitmeid start-up’e ja ettevõtteid, mis arendavad uuenduslikke lahendusi jäätmete vähendamiseks ja ringlussevõtu suurendamiseks. Need ettevõtted mängivad olulist rolli ringmajanduse edendamisel riigis.
  • Haridus ja teadlikkuse tõstmine: Ringmajanduse edukuseks on oluline ka üldsuse teadlikkuse tõstmine. Eestis korraldatakse haridusprogramme ja kampaaniaid, mis õpetavad inimesi jäätmete vähendamise, taaskasutamise ja keskkonnasõbralike tarbimisharjumuste kohta.

Väljakutsed ja võimalused:

Kuigi Eestis on ringmajanduse valdkonnas tehtud märkimisväärseid edusamme, seisab riik silmitsi ka väljakutsetega, nagu vajadus suurema investeeringu järele rohetehnoloogiasse ja vajadus luua tugevamad seosed erinevate majandussektorite vahel. Samas pakub ringmajandus Eestile suurt potentsiaali majanduskasvuks ja keskkonna kaitsmiseks.

Eesti ringmajanduse edendamine on osa laiemast ülemaailmsest suundumusest, kus keskkonna jätkusuutlikkus ja ressursside efektiivne kasutamine on muutunud üha olulisemaks.

Rohkem on võimalik ringmajandusest Eestis lugeda siin: Ringmajanduse arendamine Eestis

Õpiobjekti koostamise eesmärk

Käesoleva õpiobjekti eesmärk on pakkuda õpilastele reaalses maailmas rakendatavat praktilist õpikogemust, rõhutades ringmajanduse põhimõtteid ja jätkusuutlikkust. Õpiobjekt on loodud selleks, et simuleerida elumaja planeerimist ja ehitamist, tuues esile olulised aspektid nagu materjalide valik, finantsjuhtimine ja elamistingimuste loomine.

Õpiobjekti koostamise etapid

Joonisel on näidatud kuidas igal etapil kogutakse ja analüüsitakse andmeid ning mille alusel kujundatakse ja täiustatakse õpiobjekti, tagades selle tõhususe ja asjakohasuse õpilastele ja õpetajatele.

Joonis1

Uuringu protsessi eeluuringu etapp oli jagatud neljaks osaks, et hinnata õpilaste hariduslikku ja isiklikku arengut mitmest vaatenurgast. Esimeses osas keskenduti karjääriteadlikkusele, kus õpilased vastasid kahele vabavastuse küsimusele. Nad kirjeldasid, millist valdkonda nad tulevikus sooviksid valida ja milliseid karjäärivalikuid nad pigem väldiksid, põhjendades oma valikuid. Teises osas hindasid õpilased oma ärevust bioloogia, keemia, geograafia ja füüsika õppeainetes, kasutades 4-punktilist Likert skaalat. Lisaks kirjeldasid õpilased vabas vormis, mis aspektid neid valitud aines enim ärevaks muudavad.

Kolmandas osas, ainesisuliste teadmiste hindamisel, mõõtsid õpilased oma pädevust kümnes erinevas teemas, kasutades samuti 4-punktilist Likert skaalat. See aitas kindlaks teha, kui kindlad nad end nendes valdkondades tundsid. Neljandas osas, ülekantavate oskuste hinnangus, hindasid õpilased enda taset 65 erinevas oskuses, mis olid jagatud viide kategooriasse: koostööoskused, juhtimisoskused, uurimistööoskused, mõtlemisoskused ja sotsiaalsed oskused.

Piloteerimise etapis jälgis uurimismeeskonna liige koolitunde, täites vaatlusprotokolli, kus täheldati tunnis kasutatud õppemeetodeid, õpilaste aktiivsust ja õpiobjekti efektiivsust. Õpetajad täitsid omakorda peale iga tundi tunniprotokolli, hinnates õpiobjekti rakendatavust ja selle mõju õppeprotsessile ning milliseid õppemeetodeid nad kasutasid.

Tagasiside etapis andsid õpilased oma hinnangu õpiobjekti efektiivsusele, täites tagasisideküsimustiku. Nad märkisid, milliseid oskusi õpiobjekt nende arvates arendas, ning jagasid oma arvamusi selle kohta, mis neile meeldis ja ei meeldinud ning mida nad õppisid. Samuti andsid nad ettepanekuid õpiobjekti edasiseks täiustamiseks.

Kogutud tagasiside ja vaatlusprotokollide põhjal kohandati õpiobjekti lõppversiooni, võttes arvesse nii õpetajate kui õpilaste soovitusi ja ettepanekuid. See tagas, et õpiobjekt vastaks nii õpetajate kui ka õpilaste vajadustele ja ootustele, ning aitaks kaasa tõhusale ja kaasahaaravale õpikogemusele.

Agbo, F. J., Oyelere, S. S., Suhonen, J., & Laine, T. H. (2021). Co-design of mini games for learning computational thinking in an online environment. Education and Information Technologies, 26(5), 5815–5849. https://doi.org/10.1007/s10639-021-10515-1

Caliskan, H. (2015). Thermodynamic and environmental analyses of biomass, solar and electrical energy options based building heating applications. Renewable and Sustainable Energy Reviews, 43, 1016-1034.

Ding, L., Wang, T., & Chan, P. W. (2023). Forward and reverse logistics for circular economy in construction: A systematic literature review. Journal of Cleaner Production, 388, 135981.

Falk, R. H. (2009). Wood as a sustainable building material. Forest products journal. Vol. 59, no. 9 (Sept. 2009): pages 6-12., 59(9), 6-12.

Figge, F., Thorpe, A., & Gutberlet, M. (2023). Definitions of the Circular Economy-Circularity Matters. Ecological Economics, 208.

Hailemariam, A., & Erdiaw‐Kwasie, M. O. (2023). Towards a circular economy: Implications for emission reduction and environmental sustainability. Business Strategy and the Environment, 32(4), 1951-1965.

Hussain, A., & Kamal, M. A. (2015). Energy efficient sustainable building materials: An overview. Key Engineering Materials, 650, 38-50.

Keramitsoglou, K., Litseselidis, T., & Kardimaki, A. (2023). Raising effective awareness for circular economy and sustainability concepts through students’ involvement in a virtual enterprise. Frontiers in Sustainability, 4, 1060860.

Maury-Micolier, A., Huang, L., Taillandier, F., Sonnemann, G., & Jolliet, O. (2023). A life cycle approach to indoor air quality in designing sustainable buildings: Human health impacts of three inner and outer insulations. Building and Environment, 230, 109994.

Omer, A. M. (2002). Low energy building materials: an overview. Advances in Building Technology, 1257-1263.

Qian, Y., Yu, X. A., Shen, Z., & Song, M. (2023). Complexity analysis and control of game behavior of subjects in green building materials supply chain considering technology subsidies. Expert Systems with Applications, 214, 119052.

Sartori, I., & Hestnes, A. G. (2007). Energy use in the life cycle of conventional and low-energy buildings: A review article. Energy and buildings, 39(3), 249-257.

Sangmesh, B., Patil, N., Jaiswal, K. K., Gowrishankar, T. P., Selvakumar, K. K., Jyothi, M. S., … & Kumar, S. (2023). Development of sustainable alternative materials for the construction of green buildings using agricultural residues: A review. Construction and Building Materials, 368, 130457.

Schroeder, H. (2016). Sustainable building with earth (pp. 1-576). New York, NY, USA:: Springer International Publishing.

Self, S. J., Reddy, B. V., & Rosen, M. A. (2013). Geothermal heat pump systems: Status review and comparison with other heating options. Applied energy, 101, 341-348.

Sharshir, S. W., Joseph, A., Elsharkawy, M., Hamad, M. A., Kandeal, A. W., Elkadeem, M. R., … & Arıcı, M. (2023). Thermal energy storage using phase change materials in building applications: A review of the recent development. Energy and Buildings, 112908.

Thormark, C. (2002). A low energy building in a life cycle—its embodied energy, energy need for operation and recycling potential. Building and environment, 37(4), 429-435.

Eelmine
Järgmine
Accept Cookies